Obligatoorsed parasiidid peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma Fakultatiivsed parasiidid toituvad võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe Kiskja ehk karnivoor loom, kes sööb teisi loomi Herbivooria taimtoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe Omnivoor segatoiduline loom Areaal leviala, territoorim, mida teatud liigi isendid asustavad Populatsioon selle moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Biotsönoos ühel territoorimil elavate eri liikide elukooslus Ökotoop biotsönoosi elukeskkond Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne Toiduahel moodustatakse toitumissuhete alusel reastatud organismidest (tootjad, tarbijad, lagundajad)
Läti küljest aga Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSFV-ga. Eesti kaotas 5% (2330 km2) ja Läti 1,8% (1200 km2)., elanikke vastavalt 65000 (Eesti) ja 30 000 (Läti). Ametlikult põhjendati, et tegemist on aladega, kus elasid venelased. Eesti ja Läti jäeti ilma ka olulistest sõjalis-strateegilistest piirialadest. Leedu territoorium suurenes. Lisaks 1939.a. saadud Vilniuse ümbrusele omandas ta ka tollal Saksamaale läinu Klaipeda prk. Leedu territoorim kasvas 16,7% (9300 km2). Enamik neil aladel elavaist poolakatest ja sakslastest (u. 200 000) asustati Poolasse või Saksamaa Nõukogude okupatsioonitsooni. Kuna Potsdami konverentsi otsustega anti Saksa idaalad Poola ja NSV Liidu hallata (Königsbergist sai Kaliningrad), isoleeris Moskva Baltimaad muust maailmast. (1947.a. nentis USA riigisekretär et "ring ümber Baltikumi on hermeetiliselt suletud) Sõja lõppedes oli põllumajandus Baltimaades laostunud. 1947.a
) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju). II Olemuslike tunnuste kaudu Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. III Kommunikatsiooni laadi kaudu Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20.sajandi folkloristikas toiminud muutused Minevik vs tänapäev ,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II Folklooriprotsess: uurija ja uuritava suhe, rahvaluule fraasid, rahvaluule kaks ,,elu" Uurija ja uuritava suge Folklorist loeb ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt ,,nähtav" ja ,,nähtamatu" rahvaluule)
annaabi.ee 
