moodustas seega orgaanilise osa kirikuinterjöörist. Kiriku lõunaküljel paiknenud lüübeki kabeli müüristik on hilisemate juurdeehituste käigus suuremal määral lammutatud. Kahevõlvikuline kabel oli tõenäoliselt 3/6 polügonaalse lõpmikuga. Sellest on säilinud vähesed fragmendid. Kiriku seinad on ehitatud suureformaadilistest tellistest, mis on algselt krohvimata ja valgendamata. Külglöövide ülaosas on friis, mis moodustab neliksiirudega raamitud terrakotapeadest. See jätkub ka tornitahkudel. Enamikel akendel on kujunduses vahelduv mandelvööt süvarihvaga. Põhjalöövi lääneaknal süvarihv vaheldub fassaadi tellistega. Kooriruumi akendele paigaldati peale 1902. aasta restaureerimist vitraazid. Akende kompositsioonide keskmeks oli üksikfiguur, mis oli neogooti raamistikus. Põhjaküljel on kujutatud nelja prohvetit: Jesaja, Jeremia, Hesekiel ja Taaniel, kui lõunaküljel kasutati apostleid: Jaakobus vanem, Peetrus, Paulus ja Johannes
Pikihoone on silmatorkavalt asümmeetriline: kesklööv laieneb trapetsiaalselt ida suunast. 1 Tulenevalt Tartu soisest pinnasest tuli kiriku vundamendi vajumise takistamiseks kasutada keskajal levinud horisontaalsete palkide parvalust kahekihiliselt palkidest laotud toed. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn. vendi seotises, kus kaks pikikivi vaheldub ühe sidekiviga. Külglöövide ülaosas kulgeb friis, mis moodustub neliksiirudega raamitud terrakotapeadest. Kesklöövi toetussüteemist on nähtaval väikesed kontraforsi- laadsed müüriosad akende vahel. Lääneportaali kroonib vimperg (ehisviil), millele on kaunistuseks lisatud Viimsepäevakohtule viitav 15 figuurist koosnev deesidegrupp. Portaalis arvatakse algselt olevat kuus astet, millest praegu on alles vaid neli. Lääneküljel on ka võimas torn, mille ülaosa on uuem, arvatakse, et 18. sajandist pärit. Interjööris on märkimisväärne
annaabi.ee 
