Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetest oranismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on niel ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiidid klassifitseeritakse vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele: rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiidideks, vahadeks, steroidideks, terpenoidideks. Rasvad e. Triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid
Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Üldiselt rühmitatakse lipiide rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiideks, vahadeks, steroidideks ja terpenoidideks. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape ehk asendamatud rasvhapped, mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool,
annaabi.ee 
