üks pereliikmetest läheb mujale elama ja ülejäänud pere läheb temaga kaasa (kaasränne); otsitakse paremaid elamistingimusi (soojem kliima). SUNDRÄNNE Paljud inimesed on sunnitud kodukohast lahkuma: sõjad või relvakonfliktid (Jugoslaavia lagunemine, Kosovo konflikt, Gruusia sõda); usuline või poliitiline tagakiusamine (kurdid Türgis); näljahädad (Sudaanis, Etioopias, üldse paljudes Aafrika riikides; looduse- või inimese põhjustatud katastroofid (Haiiti maavärin, Ternobõli aatomielektrijaama plahvatus) Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtmaale Positiivne külg siirderiigile: Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne külg siirderiigile: Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile.
Uraanituumade lõhustumisel vabanevat energiat kasutatakse tuumaelektrijaamades ja laevadel (ka allveelaevadel). Tuumareaktsiooni kasutatakse ka mõnede ainete sünteesimiseks. Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil 1945 USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile (Jaapani linnad). Veel praegugi leidub inimesi, kes peavad seda esimest tuumarünnakut eetiliseks ja ausaks teoks. Üks viimaseid suuremaid tuumakatastroofe oli 1986.a. Ukrainas Ternobõli tuumaelektrijaamas. Igasugust looduse (jõgede jms) mürgitamist tuumajäätmetega jms oli NSV Liidus ka varem esinenud. 2. detsembril 1942 käivitas rühm teadlasi Itaalia füüsiku Enrico Fermi juhtimisel maailma esimese tuumareaktori. Chicago Ülikooli staadioni tribüüni alla ehitatud katseseadmes Chicago Pile No 1 teostati äärmise salastatuse õhkkonnas esimest korda inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon.
Perestroika- majanduslikud ümberkujundused. Esimeste sammudena saadeti pensionile enamus poliitbüroost. hakati edutama suhteliselt noori ja edumeelseid. Algasid ka esimesed ümberkorraldused majanduses. leiti, et probleemiks on alkohol. Juunis 1985 võeti vastu alkoholi müüki ja tootmist piiravad seadused. Müügilt kadus suhkur. 1986. algas uus etapp glasnost e. avalikustamine, mis tähendas tsensuuri vähendamist, ühiskonna salastatuse astme vähendamist. 1986. apr. Ternobõli katastroof. Selle tulemusena hakati rääkima tõtt. Ajaloosündmusi ümber hindama, toimus ka ühiskonna liberaliseerumine. 1988 juunis NLKP 19. konverents, millega alustati poliitilisi reforme. Otsustati: 1. kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem 2. valida parlament 3. kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele. 1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov.
annaabi.ee 
