tsentris on temperatuur ja rõhk nii suured, et algavad termotuumareaktsioonid vesiniku põlemisega heeliumiks. On sündinud täht. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saaksime seda energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Tooraine probleemi poleks, sest ¾ maakera pinnast on kaetud veega, kus on külluses vesinikku. Ka jäätmete probleemi poleks. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on kordi võimsam kui aatomipomm! Tuumareaktsioonid. 27 13 Al +01n11 24 Na +24He Tuumareaktsioonide lahendamisel on ette antud neljast protsessis osalevast/tekkivast elemendist 3 koos nende tuumalaengute ja 6 C +1 H 6 C +1 positron 12 1 13 0
millede massid on alla kriitilise massi ja mis on üksteisest eraldatud vahekihtidega – pomm veel ei plahvata. Pommi esiossa paigutatakse tavaline lõhkelaeng, näiteks trotüül. Pommi töölepanemiseks pannakse kõigepealt plahvatama trotüül, mis surub üksikud tuumakütused osad omavahel kokku – nüüd ületab tuumakütuse kogumass kriitilise massi ning algab ülikiire kontrollimatu raskete tuumade lõhustumisreaktsioon – toimub tuumaplahvatus. 2) termotuumarelv ehk vesinikupomm. Siin on „põhitegijateks“ kergete tuumade (näiteks deuteeriumi tuumade ühinemine ülikõrgel temperatuuril heeliumi aatomituumadeks, mille juures vabaneb hetkega meeletu kogus energiat – toimu termotuumaplahvatus. Vajalik kõrge temperatuur saavutatakse minituumapommiga, mis pannakse plahvatama trotüülilaenguga. Kõikide tuumarelvade põhilised kahjustavad tegurid on: 1) ere valgussähvatus, mis süütab kõik selle, mis on süttimisvõimeline, 2)
d vesinikus 1 H Prootium Vesinik 1 0 1 99,98% D ehk 2 H Deuteerium Raske vesinik 1 1 1 0.015% T ehk 3H Triitium Üliraske 1 2 1 10-17 % vesinik 4 H 5 H 6 H 7 H Triitium termotuumarelv, vesinikupomm, kui kella osutid helenduvad pimedas rohekalt, siis on pimedas helenduva fosfori koosises tsinksulfiidii, mida aktiveerib aktiivne triitiumiühend Vesiniku isotoopdest moodustvad ühendid Lihtained H2, HD, D2, HT, DT.T2 Kui pead arvutama molaarmass, siis arvesta massiarvudega: M(H2) = 2*1 = 2 g/mol M(HD) = 1 + 2 = 3 g/mol M(D2) = 2*2 = 4 g/mol Molaarruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3/mol D sisaldus vesinikus on 1,1-1,6 * 10-3 aatomprotsenti
Näiteks leidub ühes liitris vees 33 mg deuteeriumi. Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saadavat energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on võimsam kui aatomipomm. Näiteid tuumareaktsioonidest: + ++ ++ ++ + + 11. teema - tuumaenergia kasutamine 1. Orgaanilise päritolu leidude vanuse määramine Aluseks on süsiniku radioaktiivse isotoobi sisalduse mõõtmine radioaktiivse süsiniku meetod 2. Kiiritusravi ehk radioteraapia
Näiteks leidub ühes liitris vees 33 mg deuteeriumi. Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saadavat energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. 18. vesinikupomm, Vesinikupomm Tuumade lõhustumisel rajaneva pommi võimsust ei saa eriti suurendada, sest raske ja ka ohtlik on hoida pommis tuumamaterjali, mille üldkogus ületab kriitilise. Ka pommi lõhkejõud on väike, sest enne ahelreaktsiooni lõppemist paiskub selles olev tuumaaines laiali
1945 tuumade (U235, U233 või tuumarelv 500 kT Pu239) lõhustumisel Energia vabaneb kahes staadiumis: raskete tuu- II põlvkond Üle made (U235, U233 või 1952 termotuumarelv 100 kT Pu239) lõhustumine; ker- gete tuumade (D, T ja Li) liitumine Energia vabaneb kolmes III põlvkond mo- staadiumis: raskete difitseeritud efektiga tuumade (U235, U233 Peaaegu
annaabi.ee 
