Supernoovade plahvatused omakorda aitavad tähetekkele kaasa, tekitades molekulaarpilvedes tihendusi. Uued tähed tekivad külmades molekulaarpilvedes (T -10-20 K) Meie galaktikas on molekulaargaasi ca 1-3 *10^9 M, kuid tähetekkes osaleb sellest vaid 0,1 2 %. Aastas tekib galaktikas ca 3M jagu uusi tähti. Päikesesüsteemi planeetide keemiline koostis on hoopis erinev tähtede omast, domineerivad C, N, O, Si, Fe, jt. Kõik need elemendid on sünteesitud termotuumareaktsioonidel tähtede sisemuses. Päikesesüsteem tekkis ca 9 miljardit aastat pärast Suur Pauku.
24. Milliseid tuumkütusi kasutatakse? Tuumkütuseks kasutatakse rikastatud 235 U ka 238 U segu. 25. Mis on termotuumareaktsioonid ? Millistel tingimustel toimuvad, miks , kus nad looduses toimuvad? Kergete tuumade ühinemine kõrgel temperatuuril, kõrget temperatuuri on vaja, et tagada tuumade kiire liikumine, mille tulemusel saavad tuumad läheneda üksteisele nii, et hakkaksid mõjuma tuumajõud. Looduses esineb tähtede sisemuses. 26. Miks raskete tuumade lõhustumisel ja termotuumareaktsioonidel vabaneb energiat? 27.Mida tähendab ioniseeriv kiirgus? Mis selleks on? Ioniseeriv kiirgus on kiirete osakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus 28. Ioniseeriva kiirguse bioloogilisest toimest. Iseloomusta.. Ioniseeriv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Organismi moodustuvad võõrad molekulid, tekivad vähirakud, hukkuvad vajalikud rakud. Mõjutab ka pärilikust, toimuvad mutatsioonid. 29. Mis tekitab loodusliku kiirgusfooni ?
Supernoova tulemuseks võib tekkida must auk või muu ülitihe objekt, nagu näiteks neutrontäht. Eraldunud energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema elu jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vaid väga suurtest tähtedest, meie päikesest kuni 10 korda suuremast tähest. Tavaliselt on supernoova põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Sama võiks juhtuda päikesega, kui ta oleks suurem ning tal saaks otsa vesinik tuumas, mida ta kasutab termotuumareaktsioonidel. Ajaloodokumentide kohaselt on inimene palja silmaga näinud kaheksat supernoovat. Üks neist on SN1572 ehk Tycho Noova, (teadlase Tycho järgi, kes uuris seda noovat) mis oli supernoova Kassiopeia tähtkujus. Tegu on 1572. aastal toimunud supernoovaga, mida peetakse astronoomias ajalooliselt tähtsaimaks sündmuseks, mistõttu algas astronoomias revolutsioon. ,,Uue tähe" sünd muutis antiikajast pärit mudeleid taevast, maast ning
korpuskulaarkiirgust. Päikene kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest. Päikese energia allikaks on termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium. Reaktsioonid toimuvad tuumas, kust kandub energia väljapoole kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamiste tulemusel. Nähtava pinna all asub konvektsioonivöönd, kus toimub energia ülekanne aine segunemise teel. Termotuumareaktsioonidel tekib peale kiirguste veel palju neutriinosid, mis on ülisuure läbitungimisvõimega. Päikese atmosfääri alumist nähtavat kihti (200-300 km) nimetatakse fotosfääriks. Selle pind on granulaarne. Seda põhjustab gaaside liikumine fotosfääri all. Graanuli läbimõõt on u. 10 000 km. Fotosfääris esineb suuremaid tumedamaid alasid päikeselaike. Laikude ümber on heledamad piirkonnad faklid. Need tekivad enne laike ja kaovad pärast. Päikese atmosfääri kaugemad kihid
ja sellest tuumast võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht. Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaks auguks. 25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad "normaalsed" peajada tähed? Normaalsed peajada tähed kuuluvas masside vahemiku 0,1-50 Päikese massi. 26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? See vahemik on piiratud selliste füüsikaliste protsessidega nagu gravitatsiooniline kokkutõmbumine ning termotuumareaktsioonidel vabanevast energiast tingitud siserõhk. 27. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päikest loetakse tesie põlvkonna täheks sellepärast, et ta on vana ja pole enam nii stabiilses oelkus, tema koostises on rasked elemendid ning ta paikneb Galaktika äärealal. GALAKTIKAD Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Kirjeldage meie Galaktikat.
annaabi.ee 
