T2 – „külm ja soe" termopaari ühendused. 2.1.2. Takistustermomeetrid Takistustermomeetride töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist. Takistuse ja temperatuuri vaheline sõltuvus R=f(T) on paljude materjalide korral stabiilne ning suures ulatuses lineaarne. Kuna takistuse muutumist on võimalik lihtsalt muundada pinge või voolu muutumiseks, on termotakistustajurid suhteliselt lihtsa ehitusega. Takistustermomeetritega saab mõõta temperatuuri alates absoluutse nulli lähedalt kuni +1000 °C ja enam, täpsusega 0,001 °C. Kasutatakse takistuse suure temperatuuriteguriga materjale, milleks sobivad enam mõningad puhtad metallid, mis on keemiliselt inertsed kogu mõõdetavas temperatuu-rivahemikus. Metalli oksüdeerumine põhjustab takistuse suurenemise ning rikub anduri gradueeringu.
ühe pöördenurga ühiku kohta. Takistuse muutus muudetakse pinge muuduks Tensotajurid kuuluvad takistustajurite hulka. Selle takistus muutub tajuri deformatsioonil. Kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Termotakistustajurid – nende töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist. Metallid: plaatina, vask, nikkel ja raud Induktiivtajurid - sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Praktikas kasutatakse muudetava õhupiluga induktiivtajureid Mahtuvustajurid - lineaarnihe või nurgamuutus muundatakse kondensaatori mahtuvusemuutuseks.
annaabi.ee 
