· Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. · Lipiidid võtavad osa termoregulatsioonist, kaitsevad nahka kuivamise eest, kaitsevad organeid põrutuste eest. · Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis ( 100 g rasva oksüdatsioonil tekib 107 g vett) · Lipiidid on küllastumatute rasvhapete allikaks. ,,Lipiidide" mõiste asemel mõistet ,,rasvad" ei ole õige kasutada, kuigi mõnikord seda tehakse. See pole korrektne. Lipiidid on lai üldmõiste. Seega mõistet "neutraalrasvad" ehk
elektrolüüt), Cl-, Mg+) vajadus ei ole täna üheselt teada Päevane veevajadus · Sõltub vanusest, soost, seisundist, kliimast, riietusest jmt · Meie regioonis ca 2..2.6l/päev · Vajalik kogus saadakse : 60% juues 30% toiduga 10% endogeenselt · Vesi eraldatakse (rahuolukorras): 60% uriinina 35% hingamine, väljaheited, nahaniiskus 5% higistamine Vee kaotus · 80% keha termoregulatsioonist füüsiliselt pigutusel tagatakse higistamise abil. Rahuolukorras ~0.1l higi päevas Füüsilisel tööl ~1.3l/tunnis (~3l/h; max 10l/päev) · Higi sisaldab suhteliselt vähe elektrolüüte, kuid tugeva ja pikaajalise higistamisega kaotab organism mõningase koguse naatriumit (tavaliselt töövõime eriti ei kannata) tekib hüponatreemia · Reaalne hüponatreemia oht on seotud suure koguse vee tarbimisega (peamine extacy kasutajate surmapõhjustest)
annaabi.ee 
