· Plasmakaarlõikamisel temp-id kuni 33 000 oC. · Plasmakaarlõikamise tootlikus 5-8 korda suurem gaaslõikamise tootlikkusest, termomõju ala 3-4 korda väiksem. · Alumiiniumsulamite plasmalõikamisel kasutatakse moodustava gaasina Ar ja N. · Gaaslaserlõikamisel lõikekohas sulanud metall eemaldatakse N ja õhu seguga. · Laser- ja plasmalõikamismeetodite eelisteks on suur lõikamiskiirus, väike termomõjuala. Pealesulatus e termopindamine · Pihustuspinnete poorsus on 5...15% (v.a. kiirpihustuse korral). · Termopihustusel on soojusallikas põlvegaasid või elektrienergia. · Allahelikiirusega leekpihustuse kihtide paksus 0,1mm. · Energiamahukaim leekpihustus, ökonoomseim kaarpihustus. · Kaarpihustust kasutatakse suurte pindade korrosioontõrjel. · Leekpihustusel on pinnete poorsus 12...15%. · Enim kasutatakse termopihustamisel pulbreid.
Süsinikkomposiitmaterjalid Sellistel süsinikkomposiitidel on väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus; nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 °C, inertses keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 °C. Pinded Pinde otstarve: kulumiskindlus, korrosioonikindlus, isoleerivad omadused, elektrilised omadused, optilised omadused, biosobilikkus. Pindamismoodused: Keemilised, elektrokeemilised, termokeemilised, termopindamine, aurustussadestus, pealekeevitus, plankeerimine.
saa gaaslõikamisega lõigata, kuid praegu raken- annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuuri. datakse ka konstruktsioonteraste lõikamisel. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast Pindamise eesmärk on kulumis- või korro- eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõike- sioonikindlate pinnete saamine või metalltoodete protsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, taastamine. Termopindamine hõlmab tehnoloogiaid, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingi- mille korral metalsed või mittemetalsed pindemater- mused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tek- jalid kantakse aluspinnale pihustamise teel. Pinde- kel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, materjalid võivad olla traadi-, varda- või pulbri kujul. habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad.
annaabi.ee 
