Kuidas mõjutab tuul eesti ilmastiku? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise märganud.
Enamik aineid soojen. paisub, jahtudes tõmb kokku. Seda nim soojuspaisumiseks. Termomeetri töö töötab soojuspaisumine Mida kõrgem on temp, seda rohk vedelik paisub. Mida peenem on paisumistoru, seda tõesem on termomeeter. Termom möödab iseenda temp, sest samba kõrg sõltub sellest kui palju vedelik paisund on. Kuidas minu temp mõõdab? Kui mina olen vedeliku anumaga kontaktis, siis toimib soojusülekanne minult termomeetrile Seni kuni minu ja termom. Temp saavad võrdseks. Kuna temp on võrdsed, siis kuigi termom möödab enda temp, siis meie temp on võrdsed. Gradueerimine Termom vee-ja jää seisusse ja märgin skaalale 0. Panen termom keevasse vette ja märg skaal 100 Jaotan 0-100 vahelise osa 100äks osaks ja saan C skaala. Absoluutne temp skaala Ainult posit. Kõike madalam on 0 levaadi K= -273,15C Kõige madalam temp, mida praktil pole võimalik saada, sest aineosak soojusliik lakkab
Kalibreerimisel võrreldakse kalibreeritava termomeetri näitu etalontermomeetriga stabiilses temperatuurikeskkonnas (termostaadis, õlivannis, krüostaadis). Määramatuse komponentideks on: etaloni määramatus, lugemi võtmise määramatus, termostaadi temperatuuri stabiilsus/homogeensus (väärtuse saab leida gradiendi abil), termomeetri asetsemine temperatuuri tekitavas keskkonnas, temperatuuri õlekandumine keskkonnast etalontermomeetrile ja kalibreeritavale termomeetrile. 17. MÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISSIRGE JA KÕVER Kalibreerimiskõver calibration curve ON näidu ja sellele vastava mõõtesuuruse väärtuse vahelise seose väljendus. Kalibreerimiskõver väljendab üks-ühest seost, mis ei anna mõõtetulemust, kuna kalibreerimiskõver ei kanna infot mõõtemääramatuse kohta. Kui kalibreerimiskõver on sirge, siis kasutatakse mõistet .kalibreerimissirge 18. MÕÕTEMUDELI PÕHIMÕTE
ruumala temperatuuril t. Õnnestunud keha, mida mõõtmiseks kasutatakse, materjali valikul on seos keha ruumala suurenemise ja temperatuuri vahel lineaarne ning ülaltoodud seos kehtib. Temperatuuri mõõtmisel tuleb termomeeter viia soojuslikku tasakaalu kehaga ning siis määrata mõõdetav tunnus (füüsikaline suurus). Temperatuuri mõõtmisel on probleemiks see, et mõõtmise ajal toimub soojuse ülekanne süsteemist termomeetrile, seega – mõõtmise protseduur mõjutab keha. Termodünaamika II printsiibi (vaatleme hiljem) järgi on loodud absoluutse temperatuuri skaala. Mõõtühik – 1 K (kelvin). Selle skaala järgi vastab 0 K nn absoluutsele nullile, millest väiksemaid temperatuure pole põhimõtteliselt võimalik saavutada. Absoluutse temperatuuri skaala ning Celsiuse skaala on omavahel seotud järgmiselt: o o T K =t C 273,15 C
annaabi.ee 
