millivoltmeetriga ja mis on anduri väljundsignaaliks Termoelektrilised andurid on kõrge tundlikkusega, on võimalik mõõta temperatuure laias diapasoonis, on võimalik anda väljundsignaali kauge maa taha. Puuduseks võib lugeda termopaaride korrosiooni või oksüdeerumist, samuti termopaari poolt toodetud signaali väikest võimsust, mis eeldab võimendi rakendamist automaatsüsteemides kasutamisel. 10.Termohüdraulilised nivooandurid. Termomanomeetrilised andurid. Termohüdraulilised andurid (joonis 0.2.25c) koosneb terastorust 8, mis kinnitatud ribidega katte 9 sisse. Sisemise toru ülemine ots on seotud katla trumli 1 aurupoolega alumine veepoolega, seetõttu on nii trumlis kui ka torus vee nivoo kogu aeg ühesugune. Toru 8 ja katte 9 vaheline kondensaadiga täidetud ruum on toru 10 kaudu ühendatud rõhu signalisatsiooniseadme või täiturseadmega, mis juhib katla toiteklappi. Andur paigaldatakse
Puuduseks on ka suhteliselt ebatäpne mõõtmistulemus. Bimetallandurid (joonis 0.2.26d) on samasuguse tööpõhimõttega. Tajuriks on lame või spiraalne vedru 12, mis on tehtud kahest kokkujoodetavas erinevast metallist. Temperatuuri muutusel erinevate materjalide pikkus muutub erinevalt, kutsudes esile lameda vedru kõverdumise või spiraali keerdumise. Üks vedru ots on kinnitatud jäigalt, vaba otsa liikumine on anduri väljundsignaaliks. Puuduseks on mõõtmise suur ebatäpsus. Termomanomeetrilised andurid on konstruktsioonilt sarnased vedelikanduritega. Vedeliku asemel on süsteemis gaas (gaastermoandur) või mingi aur – vedelik (aur – vedelikandur). Aur – vedelikandurites süsteem täidetakse 2/3 ulatuses vedelikuga, mille keemistemperatuur on alla mõõdetava, ülejäänud mahu täidab selle vedeliku aur. Sõltuvalt mõõdetava temperatuuri diapasoonist kasutatakse :kloormetüüli, klooretüüli, etüüleetrit, atsetooni, või benseeni
annaabi.ee 
