rapsiõlist (vaata pilt 1). [4/5] Teadlased arvavad, et tulevikus võiks suure osa biokütuste toorainest anda selliste kultuuride aretamine ja kasvatamine, mis ei konkureeriks toiduaineid tootva põllumajandusega ning mille kasvutsükkel oleks suhteliselt lühike. [8] Biomassist saab energiat: · Põletades ilma eeltöötluseta · Põletades pärast suhteliselt lihtsat eelkäitlust sortimist, tükeldamist, kokkupressimist ja/või kuivatamist · Termokeemiliselt töödeldes gaasistades või pürolüüsides · Bioloogiliselt töödeldes, rakendades looduslikke protsesse, näiteks sobivas keskkonnas lagundamist või käärimist, mille tulemusena tekib gaasiline või vedel kütus Mitme loetletud protsessi otsese tulemusena tekib soojus, mis tavaliselt kasutatakse ära kohapeal kas uute keemiliste protsesside esilekutsumiseks, kohapealseks kütmiseks või autu tootmiseks
Tegelikult võite terast termotöödelda, kuidas iganes soovite. Kuni 0,25% C-d neid teraseid võib karastada, aga kui terases on vähe süsinikku, siis saab väikse kõvaduse ehk karastus ei anna efekti. Selleks, et ikkagi väikse süsinikusisaldusega terasele saada suurt kõvadust ja kulumiskindlust, nagu masinaosal tarvis on, aga et oleks ka samal ajal sitke (mille väike süsinikusisaldus tagab), siis neid teraseid pinnakihi kulumiskindluse saavutamiseks termokeemiliselt töödeldakse, pinnakihti rikastatakse C-ga. Seda protsessi nimetatakse tsementiitimiseks. Nii et need on tsementiiditavad terased ja nende tüüpiline termotöötlus on tsementiitimine (kuskil 900-1000 kraadi juures pinnakihti rikastades süsinikuga saate pinnakihis süsinikusisalduse kuni 1%. Seega pinnakihis saate tööriistaterase struktuuri, aga südamikus jääb 0,2 edasi). Tsementiitimisele järgneb karastamine. Pind on üleeutektoid, südamik on alaeutektoid
Vett nimet. karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta( mg- ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduvat karedust põhjustavaid vesinikkarbonaate eemaldatakse keetmisel. Püsiva kareduse põhjustavad CaCl2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vett pehmendatakse kas termokeemiliselt või ioonivahetuse meetodit kasutades. Viimane meetod on tõhusam ja seda kasutat. rohkem; põhineb kationiitide kasutamisel. vee kuumutamisel üle 650C laguneb HCO3àH++CO32- ja veest sadeneb välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. Fe2+ ioone sisaldava vee (põhjavee) kokkupuutel õhuga tekib vees Fe(OH)2 sade (punakaspruun).2Fe2++ ½ O2+H2Oà2Fe3++2OH- . Raud(II)ioonide sisalduse vähendamiseks vees tuleks vesi juhtida läbi liivafiltri. Ohtlik on
annaabi.ee 
