keeltes. Ajaratas on teinud oma töö ja praegu on nooremate puude vahel esialgsest neljast põlispuust alles viimane 18 meetri kõrgune ja 2,5 meetrise ümbermõõduga põlispuu. Teabepunkti vahetus läheduses on näha ka kõnealust mändi. Kuna tegemist on ümbritsevast metsast eriliselt silma hakkava puuga siis on hea, et see on ka tähistatud. 3. Vapramäe lael avaneb vaade metsalagendikule, mille keskseks paigaks on sulglohk e. söll - termokarstiline pinnavorm viimasest mandrijäätumisest, mille tekke põhjustas taanduva jääserva küljest lahti murdunud pangas, mis sulamisel setetesse lohu jättis. Oleme kohas, millel on Vapramäel kõige suurem ajalooline taust. Siinsel Vapramäe lael on vanasti peetud rahvapidusid, korraldatud laulupidusid ja suvelaagreid. 1924 aastal peeti siin Nõo kihelkonna esimene laulupäev audirigendi Aleksander Läte juhatusel ja 1926 aasta 16. juunil toimus siin Nõo esimene laulupidu.
Eestis · Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesoolade sisaldusega järvedes · Väikejärvede loodusrikkuseks on põhjasetted Järvede tekke järgi · Valdav osa on jääaegse pärtioluga, tekkinud ligikaud 10 000 12 000 aastat tagasi o Eanamus järvi on moodustunud moreeni sisse jäänud ja hljem sulanud hiid- jääpankade sulamislohkudesse ehk söllidesse (termokarstiline järveteke) o Nõgudesse, mille on tekitanud jääsulamisveed või jääkünde tagajärjel o Pepsi ja Võrtsjärve ja paljude ürgorujärvede osas on tähtsaks aluspõhja kuju. Rõuge. Lõuna-Eestile on iseloomulikud ürgorujärved. Uhtjärv. o Reliktjärved, mis kujunenud endisest merelahtedest. Järved Jaagarahu sadama ümbruses Kihelkonna lähedal. o Laugasjärved seotud rabastumise protsessiga. Valdavalt rabades sees