Pühajärv on Eesti järvede hulgas suuruselt kuueteistkümnes. Kõrgustiku kümne sügavama järve hulgas on ürgorgude järvi üheksa. Kõrgustiku kõige sügavamad järved on Uhtjärv (26,5 m), Piigandi järv (25,3 m), Jõksi järv (23,8 m), Uiakatsi järv (18,6 m), Kooraste Suurjärv (17,7 m). Uhtjärv on Eesti järvede hulgas sügavuselt viies. Künkliku moreenireljeefi järvede nõgude kujunemisel on tähtis osa olnud surnud jääl ja termokarstil. Enamik neist ( järvedest on väikesed. Suuremateks on Valgjärv (64,6 ha, kõrgustiku järvede hulgas kuuendal kohal) ja Nüpli järv (27,5 ha, kümnendal kohal). Mõned väikesed järved paistavad silma oma sügavuselt: näiteks Tornijärv, mille pindala on 13,3 ha, on 15,2 m sügav. Sügavuselt kuulub Tornijärvele kõrgustiku järvede hulgas kuues koht. Selle rühma väiksemate järvede sügavuse kohta on andmeid napilt.
tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide(alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. Termokarsti nõgudesse kujunevad tihti termokarstijärved. Termokarstil ei ole mingit pistmist karstinähtuse ehk kivimite lahustumisega, sellest ka nimetus pseudokarst. Karstiga on seda nähtust seostatud sellepärast, et termokarsti poolt jäetud pinnavormid sarnanevad karsti langatuslehtritega. 10. Mis on Madal-Eesti? Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. 11. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis
annaabi.ee 
