Kuidas sõnad tekivad 4. Leksikaalse tasandi üksused sõnad ja tuletusliited on sõnamoodustuse lähteüksusteks. Sõnamoodustuse tulemiks on uued, lähteüksustest harilikult komplekssema struktuuriga sõnad, mis uute nimetusüksustena täiendavad leksikoni. 5. Leksikon on olemasolev keelevara. 6. Uudissõnu tuleb keelde kahel viisil: a) Neologismid, mis on teadlikult loodud mingi leksikaalse lünga täiteks (terminoloogid, keelevõistlused) b) Produktiivsetel moodustusmallidel põhinev spontaanne sõnaloome tekstimoodustuse käigus (kasutusvajadus) 7. Enamik produktiivsete moodustusmallide järgi toodetud tekstisidusaid neologisme on kasutusel stiililiselt neutraalses tarbekeeles ja muus ühiskeeles, mitmekesisuse, täpsuse, paindlikkuse ja kompaktsuse eesmärgil. Moodustusviisid 8
ja kirjakeel on murdest oluliselt elujõulisem, siis nihutab murdesõna kasutuselevõtt kirjakeelse terminina ära ka selle sõna tähenduse murdes. Ehk kui üldjuhul on keeleline laenamine nagu rõõmu jagamine, et ka andjale jääb alles, siis murdest laenamise puhul mitte. See tundub olevat täiesti tõsine põhjus terminimoodustuses teadlikult hoiduda murdematerjalist. Õnneks on murretest laenamine peaaegu kadunud niikuinii, lihtsalt kuna terminoloogid murdeid enam ei tunne. Ühe keele sees võivad sõnad liikuda igas suunas üldkeele ja eri alade oskuskeelte vahel. Üldkeelest oskuskeelde laenamine on terminologiseerimine (hiir üldkeelest IT-sse), vastassuunas determi- nologiseerimine (klaviatuur IT-st üldkeelde) ja ühest oskuskeelest teise reterminologiseerimine (manustama meditsiinist IT-sse või paan tapeedindusest IT-sse). Kõik kolm on teoorias üldtunnustatud ja praktikas üldlevinud
annaabi.ee 
