Ametislängi eesmärk on eelkõige olulise, paljukasutatava sõnavara, eriti terminoloogia suupärastamine. Samuti on ta vajalik, kui vastav terminoloogia üldkeeles on puudulik või välja kujunemata. Omaette ametislängiga on tegu, kui teda vajab ja kasutab korporatiivne rühm, mille rituaaalid vms vajavad omaette terminoloogiat, mida pole tarvis väljaspool rühma (nt üliõpilaskorporatsioonide rituaaliterminologia). Ametisläng läheb mõnikord aja jooksul üle tavaliseks üldkasutatavaks terminoloogiaks (nt ajakirjanike sõnavara, arvutisõnavara). Tavaliselt võetakse uurimisel malliks sotsiaalne släng, eelkõige koolilaste/noorte oma. Samas pole selge, millisel sotsiaalsel alusel eristada slängisõnavara muudest igapäevaelus kasutatavatest sõnadest. Klassikaliselt on olulised olnud kasutajate marginaalne positsioon ühiskonnas ja sõnavara kiire muutuvus. Kuid neist on liiga tihti võimatu kõnelda. Nt on
Sõnastikus saab esitada termineid, mis on kuidagi olemas. Maailm aga muutub, mis tekitab pideva vajaduse uute terminite järele. Kuna terminite ja üldkeelesõnade vahele on raske kindlat piiri tõmmata, langevad ka nende moodustusviisid suures osas kokku. Siin keskendume neile sõnamoodustuse küsimustele, mis on praktilistes terminiaruteludes eriarvamusi põhjustanud. Interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda, mis ülalkirjeldatuga tege- leb, nimetamegi terminoloogiaks ehk oskussõnaõpetuseks. Kui eristada kala ja õnge tüüpi vahendeid, millest esimene lahendab ära praeguse nälja, teine aga võimaldab vältida nälja kordumist tulevikus, siis kuulub siinne terminoloogia õngede hulka, pakkudes üldisi tööriistu terminite loomise, valimise, esitamise ja kasutamise mõistmiseks. Mis on terminoloogia 51 Terminoloogiaks nimetatakse ka üht kala tüüpi nähtust, nimelt