Nt: Miks on inimene surelik? Sest inimene on loom ja kõik loomad on surelikud. 5.1. ARUTLUS JA SELLE LIIGID Loogika peaks praktikule andma vahendid, mis aitavad ära tunda õiget ja ebaõiget arutlust. Siiani on tehtud vaid eeltööd ning alles siinses peatükis on võimalik hakata arutlust tundma õppima. Õnnetuseks on arutlusega seotud oskussõnade kasutus eesti keeles ebamäärane ja kohati lausa vastuoluline. Üheks põhjuseks on mitme terminitraditsiooni – traditsioonilise loogika, sümbolloogika ja matemaatika traditsiooni – kokkupõrge. Oskussõna arutlus on kasutusel pigem sümbolloogikas ning traditsioonilises loogikas nimetati seda järelduseks. Meil tuleb neid kasutada sünonüümidena. Traditsioonilises ja sümbolloogikas nimetatakse järeldamiseks järeldamise protsessi.1 Järeldusprotsessi lõpptulemust nimetasime siin lõppjärelduseks või tulemiks, aga matemaatikas nimetatakse seda järelduseks. Teiseks
Nt: Miks on inimene surelik? Sest inimene on loom ja kõik loomad on surelikud. 5.1. ARUTLUS JA SELLE LIIGID Loogika peaks praktikule andma vahendid, mis aitavad ära tunda õiget ja ebaõiget arutlust. Siiani on tehtud vaid eeltööd ning alles siinses peatükis on võimalik hakata arutlust tundma õppima. Õnnetuseks on arutlusega seotud oskussõnade kasutus eesti keeles ebamäärane ja kohati lausa vastuoluline. Üheks põhjuseks on mitme terminitraditsiooni traditsioonilise loogika, sümbolloogika ja matemaatika traditsiooni kokkupõrge. Oskussõna arutlus on kasutusel pigem sümbolloogikas ning traditsioonilises loogikas nimetati seda järelduseks. Meil tuleb neid kasutada sünonüümidena. Traditsioonilises ja sümbolloogikas nimetatakse järeldamiseks järeldamise protsessi.1 Järeldusprotsessi lõpptulemust nimetasime siin lõppjärelduseks või tulemiks, aga matemaatikas nimetatakse seda järelduseks. Teiseks
annaabi.ee 
