Mõisted olid olemas, vaja oli neile leida Eesti vaste. Sõnu või tüvesid on saadud murretest, üldkeelest või soome keel. IV-5.2. Sõnaloome viisid ja võtted 1. Tuletamine liidete abil ehk deriveerimine on sõnaloome viljakaim moodus. Sõnastikus nagu ka kogu Õterminoloogias on mine ja us tuletised. 2. Liitsõnamoodustis: Õe filosoofia või Õfilosoofia. Praegu eelistatakse nimetavaga liitmist. 3. Sõnasarjad – luuakse mõisterühmade alusel terminisarju: tava, tavaline, tavand, tavalik, tavandlik, tavavaidlus, tavaÕe. R. Narits Juriidiline semantika ehk õiguskeel Eesti õiguskorra kontekstis Eesti õiguskeelele pani aluse 1934. aastal valminud F. Karlsoni ja J. V. Veski "Õigusteaduse sõnastik", Sõnastiku ilmumise järel arvati ühelt poolt, et õiguslik tekst peab olema oma väljenduselt rahvale võimalikult kättesaadav ja lähedane, kuid sinnamaani, et mõtte selgus (täpsus) ei kannataks,
Liidete abil tuletamine. Eesti keeles on arvutul hulgal Liiteid, mille abil võib arvutult tüvesid aretada. Kui enne Veskit kasutati liiteid suvaliselt, siis selgitas Veski, millised on nüansid igasugustel liidetel. Eesistmik, üüritama, kaavitama. Mine on universaalne liide, mis võimaldab luua teonime. Us – tõestus, edendus, kasutus. Täiendsõna käände alusel võib ka liitsõnu teha – õnorm, õakt. Sõnasarjad – oskuskeeles püütakse luua mõisterühmade alusel terminisarju – tava, tavaline, tavand, tavandlik, tavavaimus, tavaõigus. Teksti ebaselgus või semantiline ebamäärasus on probleemid. Viimane on võimalik kahel juhul – on teada vaid mingi tähendusulatus, aga me ei ole kindlad, et teame kõiki tähendusi. Meil on aga vaja teada siduvat tähendust. Tähendus võib olla ka nõrk. Ei tehtud vajalikul määral tööd. Seadusandjal oli kiire ja ta ei mõelnudki midagi. Üritati niisiis praegu U
annaabi.ee 
