allikast > – KEEL (mõjutused, mood), – KÄITUMINE (mõjutused, mood), – ÕIGUSVAAKUM: JOKK, – ÕIGUS: nt Eesti < N. Liit, Euroopa Liit Sotsiaalse normi kujunemine (2) • juht, ekspertrühm või rühma usaldusväärne liige teeb sõnalise avalduse, milline käitumine on soovitatav või ebasoovitatav > – KEEL: keelekorraldusorganid (vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu Emakeele Seltsi keeletoimkond, eriala terminikomisjon) – KÄITUMINE, nt president („isalik“), asjatundja (teadja, autoriteet) – ÕIGUS > riigikohus (siduv), õiguskantsler (suunav) • kui teatud olukord ilmneb esmakordselt, võidakse selles olukorras aset leidnud käitumine võtta omaks JA/VÕI muuta normiks. Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine (juhukeelend) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine,
1 Veelgi enam, isegi raadiosuhtlust reguleeriv juhend (FAA 2012: 4.2.1) soovitab täpse fraseoloogia ebapiisavuse korral kasutada ükskõik milliseid sõnu, peaasi et kuulaja soovitud viisil aru saaks. Igaühe mõjutusvõimalus tähendab ühtlasi, et praegune konvent- sionaalne tähendus ei saa olla argument sellesama konventsionaalse tähenduse muutumise ega isegi teadliku muutmise vastu. Sobivalt mõjukas indiviid või rühm (terminikomisjon, seaduseelnõu koostaja, populaarne avalik esineja vms) saab konventsiooni nö otsustuskorras hetkega ära muuta ning pisema nihutamise võimalus on teistelgi. Keel ei erine siin millegi poolest teistest elualadest: muidugi võib inimene olla seisukohal, et talle meeldivad (või ei meeldi, ükskõik) 1970ndate muusika, 1950ndate autod ja 1930ndate eesti keel. Aga sellisel maitse- eelistusel ei saa kuidagi olla mingit teadusliku põhjendusega normatiiv-
annaabi.ee 
