indutseerida ja represseerida. Indutseeritav süsteem näiteks lac-operon, represseeritav süsteem näiteks trüptofaani süntees Paljudel bakterite aminohappe sünteesi operonidel on nn "nõrgendav piirkond" (attenuator control). Nõrgendav piirkond asub operoni ja esimese struktuurvalgu vahel: kui esimest peptiidi saab kohe sünteesida (st aminohapet on piisavalt) võtab ahel sellise kuju, et edasine süntees termineeritakse. Kui süsteem peab ootama, võtab ahel teise kuju ning sünteesib mRNA lõpuni Lac-operoni transkr. Indutseeritav süsteem. Laktoosi puudmisel on repressor aktiivne, RNA polümeraas ei saa seostuda. Laktoosi olemasolul seostub molekul repressorvalguga, takistab selle DNA-ga sesostumist ja alab geeni transkriptsioon Kataboliitide repressioon- Kui keskkonnas on glükoos (kõige otstarbekam süsinikuallikas)
· 40S subühiku interaktsiooni mRNA 5' cap osaga vahendab eIF4, mRNA-d skaneeritakse kuni AUG koodonini Kozaki järjestus- spetsiifilised järjestuse AUG ümber, mis kergendavad äratundmist ACCAUGG · IRES- internal ribosome entry sites Eukarüootne initsiatsioon algab reeglina mRNA 5' otsa juures, osadel juhtudel aga ka sisemistel saitidel Elongatsioon aminoatsüül-tRNA liigub läbi kolme ribosomaalse saidi (A, P ja E) Terminatsioon valgusüntees termineeritakse mRNA stoppkoodonini jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt AMINOATSÜÜL-TRNA SÜNTEES Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid. Aminoatsüül-tRNA süntetaas aktiveerib aminohapped ja liidab need tRNAle.Iga aminohappe jaoks on oma, spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas. Need jagatakse kahte klassi. Aminohappe liitmine on kaheastmeline: 1
tavaliselt vastusena teatud välissignaalile, hakatakse nende mRNAde sabasid pikendama, lisades sinna kuni 150 A-d ja stimuleerides nende mRNAde translatsiooni. Sarnased mehanismid toimivad ka õppimise ja mälu protsessides. mRNAsid lagundatakse tsütoplasmas teatud mehanismide abil: mRNAde kontsentratsioon on funktsioon tema sünteesi kiirusest ja tema lagundamise kiirusest. mRNA stabiilsus määrab ka ära, kui kiiresti temalt sünteesitud valgu süntees termineeritakse. Enamus bakteriaalseid mRNAsid on väga ebastabiilsed (lagundatakse minutite jooksul), nii et nende poolt kodeeritud valkude süntees kestab oluliselt kauem pärast vastavate geenide transkriptsiooni repressiooni. See võimaldab bakteri rakul kiirelt kohaneda keskkonna muutustega. Enamus hulkraksete organismide puhul aga on mRNAde eluiga mõõdetav tundidega. Mõnede geenide regulatsioon toimub hüppeliselt, näit tsütokiinide (immuunvastusega seotud valgud) puhul on see nii
Järgmisena seondub väikse subühikuga initsiaator-tRNA, mille ühinemine on sarnane prokarüootsete organismidega, ainult katalüüsi viib läbi eIF-2. Pärast seda hakkab kogu kompleks liikuma mööda mRNA-d, otsides startkoodonit. Startkoodoni leidmisel seonduvad 40S ning 60S subühikud, moodustades 80S kompleksi. 14. Elongatsioon aminoatsüül-tRNA liigub läbi kolme ribosomaalse saidi (A, P ja E) ja terminatsioon valgusüntees termineeritakse mRNA stoppkoodonini jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt (release factors). 15. Transkriptsiooniline regulatsioon eukarüoodis translatsioonilised repressorid, nt akonitaas, initsiatsioonifaktorite modifikatsioon, AUG kontekstist sõltuv regulatsioon (lekkiv skaneerimine), uORF (ribosoomkompleks dissotsieerub enne ORF jõudmist), IRES (ei teki kompleksi 5' capil), eIF4E defosforülatsioon (inhibeerib 5' sõltuvat translatsiooni) ja
annaabi.ee 
