Erinevad võivad olla kloroplastides, bakterites ja mitokonrites (teatud aspektid). 3.) ühetähenduslik- üks ja sama koodikombinatsioon määrab alati sama aminohappe 4.) kindel arvuline vastavus kindlale nukleotiidide arvule vastab kindel aminohapete arv. 5.) geneetilise koodi mitte-kattuvus ühe transleerimiskorra ajal loetakse mRNA nukleotiide vaid üks kord. 6.) AUG-ga algab translatsioon, kuid iga valk ei pruugi alata AUG-ga. 7.) kolm terminaatorkoodonit UGA; UAA; UAG Geenide avaldumine ja avalduvate geenide jaotus: 1.) juba eristunud rakus avaldub umbes 10% olemasolevatest geenidest. Avaldumise alusel tuuakse välja neli rühma: 1.) geenid, mis avalduvad koguaeg praktiliselt kõikides rakkides (glükolüüsi ensüümide sünteesi määravad geenid); 2.) geenid, mis avalduvad rakkudes teatud ajal (embrüonaalsete peptiitsete induktorite geenid); 3.) geenid, mis avalduvad vaid teatud
valk, mis suunab ribosoomi tagasi valgusünteesi tsüklisse. IF-3 osaleb subühikute lagundamises. EGF-G katalüüsib RFF translokatsiooni, tõrjub P-saidist välja seal oleva tRNA. IF-3 saab seostuda väiksema subühikuga, ribosoomid lähevad lahku ja nüüd on võimelised alustama järgmist osa. - terminatsioonifaktorid RF-1, RF-2, RF-3, RRF RRF – ribosome release factor, vabastab mRNA ribosoomi küljest. - RF-1 ja RF-2 – mõlemad tunnevad ära kaks terminaatorkoodonit. RF-1 seondub UAA ja UAG stoppkoodoniga, RF-2 UAA ja UGA. Mõlemad suunavad peptiidi vabanemist st elongatsioon on lõppenud. RF-1 katalüüsib viimase sideme hüdrolüüsi (peptiid reageerib veega – ribosoom katalüüsib, abistab GGQ – glütsiin-glütsiin-glutamiin). Kui peptiid on lahkunud, RF-1 vabaneb, RF-3-ga toimub GTP hüdrolüüs. - RF-1 ja RF-2 käituvad ribosoomis nagu tRNA molekulid seondudes ribosoomil
annaabi.ee 
