sekundaarstruktuurid, vähendades translatsiooni, transkriptsiooni ja DNA replikatsiooni toimumise efektiivsust. 3. Oksüdatiivne stress - rakus tõuseb superoksiidi anioonide, hüdroksüülradikaalide ja vesinikperoksiidi hulk, millega kaasnevad kahjustused valkudes ja nukleiinhappes. 4. Aeroobse/anaeroobse kasvukeskkonna vaheldumine - fakultatiivsetel anaeroobidel on erinevad mehhanismid energia genereerimiseks sõltuvalt sellest, mis on terminaarseks elektronaktseptoriks. 5. Osmootne stress - käivituvad mehhanismid, kus rakk püüab säilitada normaalset siserõhku, turgorit. Äärmuslikes tingimustes aga raku tsütoplasma kas dehüdreerub (hüpertooniline keskkond) või rakud ei suuda piisavalt vett välja viia ja lõhkevad (hüpotooniline keskkond). 6. Keskkonna pH muutustest põhjustatud stress - muutused makromolekulide struktuuris ja biokeemiliste reaktsioonide toimumises
sekundaarstruktuurid, vähendades translatsiooni, transkriptsiooni ja DNA replikatsiooni toimumise efektiivsust. 3. Oksüdatiivne stress - rakus tõuseb superoksiidi anioonide, hüdroksüülradikaalide ja vesinikperoksiidi hulk, millega kaasnevad kahjustused valkudes ja nukleiinhappes. 4. Aeroobse/anaeroobse kasvukeskkonna vaheldumine - fakultatiivsetel anaeroobidel on erinevad mehhanismid energia genereerimiseks sõltuvalt sellest, mis on terminaarseks elektronaktseptoriks. 5. Osmootne stress - käivituvad mehhanismid, kus rakk püüab säilitada normaalset siserõhku, turgorit. Äärmuslikes tingimustes aga raku tsütoplasma kas dehüdreerub (hüpertooniline keskkond) või rakud ei suuda piisavalt vett välja viia ja lõhkevad (hüpotooniline keskkond). 6. Keskkonna pH muutustest põhjustatud stress - muutused makromolekulide struktuuris ja biokeemiliste reaktsioonide toimumises