vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse
Selle ensüümkompleksi süntees on represseeritud anaerobioosis ja kompleks ise inhibeeritav NADH poolt. Anaeroobsetes tingimustes metaboliseeritakse püruvaat peamiselt püruvaadi-formiaadi lüaasi toimel, mille tulemusena moodustuvad atsetüül-CoA ja formiaat. Juhul, kui puuduvad hapnikule alternatiivsed 55 elektronaktseptorid, metaboliseeritakse need ühendid fermenteerimise käigus lõpp-produktideks. Anaeroobsel hingamisel on terminaalseteks elektronide aktseptoriteks fumaraat, dimetüülsulfoksiid (DMSO), trimetüülamiin N-oksiid (TMAO), nitrit ja nitraat. Nende ühendite koosesinemisel kasutatakse neid samaaegselt, kuid nitraat on võrreldes teistega eelistatud. Valiku tegemine anaeroobse hingamise ja käärimisradade töötamise vahel on kontrollitud globaalsete regulaatorite abil. Samuti ka see, kas domineeriv on anaeroobne nitraatne hingamine või mõni teine anaeroobne hingamisrada.
annaabi.ee 
