see väljub-> terviklik lähenemine. 6. Närvirakk ja selle tööpõhimõte. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ehk neuronitest. Närvisüsteemis leidub neid mitmesuguse kuju ja suurusega. Närvirakud koosnevad rakukehast, dendriitidest, aksonist (neuriidist) ja närvilõpmetest. Dendriitide ülesanne on võtta vastu teateid teistelt närvirakkudelt. Akson, mille lõpus asuvad terminaalplaadikesed keemiliseks ülekandeks, annab edasi saadud informatsiooni. Raku sees toimub elektriline reaktsioon, väljas aga keemiline, mis levib erinevate ainetena. Näiteks atsetüülpoliin, mis kontrollib skeletilihaste kokkutõmbumist, dopamiin, mis pärsib osa rakke ja erutab teisi (puudujääki seostatakse parkinsoni tõvega, liiasust skisofreeniaga), serotoiin, mis on niinimetatud õnneaine, mille puudusel tekib masendus. 7. Peaaju (vt joonis).
-) Närvirakkude sees kandub informatsioon läbi elektriliste närviimpulsside. Närvirakul on kaks seisundit töötab või ei tööta. Kui Närvirakk on puhkeseisundis, siis ta on negatiivse laenguga, sest tema sisse lähevad negatiivsed ioonid; siis ümbritsevast kehast hakatakse sisse pumpama positiivse laengut, mille tõttu hakkabki info edasi liikuma. -) Kui see elektriline närviimpulss jõuab neuronites aksoni tippu, siis seal tipus on terminaalplaadikesed, mille abil paistakse närvirakkude vahelisse ruumi (sünaps'i) keemilisi aineid (neurotransmitter eesti keeles: virgatsained, mediaatorid), mis lähevad teise rakku läbi denriidide nii toimubki informatsiooni vahetus ühelt neuronilt teisele. Neid keemilisi aineid on üle 50'e erineva ja nad kas panevad mingeid rakke tööle või teisi puhkama igale keemilisele ainele reageerib teine kindlat sorti närvirakk.
annaabi.ee 
