Aga kuidas said siis kaks tundmatud lennukit sõita õhuruumis ilma et mingigi häiresüsteem oleks tööle hakanud või et sellele ei reageerita? Samuti tunnistajad rääkisid, et nii kuu või nädalaid ennem õnnetust olid tornides kahtlased parandustööd ja paar päeva ennem kokkupõrget suunati hoonest välja pommikoerad. Nii et ehk panid nad ise pilvelõhkujatele pommid sisse, et need lõhata. Aga miks küll? Põhjus võib olla selles, et terasstruktuur oli kaetud termiidiga, mis hiljem tuli välja, et tekitab vähke ja muid tõsiseid haigusi. Ning selle eemaldamine oleks olnud väga kulukas, nii et ehk lõhati see õnnetuse nime all, et saada hoonest lahti aga samas selle eest ka kõva kindlustusraha saada. Lõpetuseks tahan öelda, et see mis kaksiktornidega juhtus võib jääda igaveseks müsteeriumiks ning eks igaüks peab ise võtma seisukoha, et kas ta usub valitsust ja avalikke andmeid või siis paljusid
1)Väävelhape on hea elektrijuht. Kui koguda fooliumist läbisööbinud hapet allapandud klaasnõusse, millesse on viidud kaks juhtmeotsa, sulgub vooluring juhtmete vajumisel happesse. 2) Väävelhape reageerib väga aktiivselt kaaliumkloraadiga. Kui hape nõrgub kaaliumkloraati sisaldavasse nõusse, lahvatab kaaliumkloraat põlema. Seda leeki võib kasutada süütelaengu tarbeks, aga kaaliumkloraat võib toimida ka termiitpommi süütelaenguna, kui kaaliumkloraati segada 50%/50% vahekorras termiidiga ning seda segu tarvitada ülejäänud termiidi süütena. 3) Analoogiliselt reageerib väävelhape ka kaaliumpermanganaadiga. 4.4. LÕHKELAENGU PAKKIMINE. See peatükk valgustab kõike, mida terrorismiharrastaja vajab - alates lihtsast kärtsutegijast kuni keerulise, vähetundliku kõrgklassi lõhkeaine detoneerimise skeemini. 4.4.1. PABERPAKEND. Alates sellest, kui hiinlased hakkasid tulevärki tegema, on paberpakend olnud esimeseks lõhkeainete pakki-mise vahendiks