juuli 1793 läksid jakobiinid üle üleüldisele terrorile, mille käigus tapeti umbes 40 000 inimest. Edu sõjarindel tõi aga varsti kaasa rahulolematuse Robespierre'i diktatuuriga, sest langes ära vajadus tugeva võimu järele. Vastupidiselt sellele süvenes aga diktatuur pidevalt. Küpsemas oli hea viljasaak, kuid talupoegade meelehärmiks see sundvõõrandati (ikkagi ikaldus, lootusetu!). Konvendis ja Rahvapäästekomitees kujunes jakobiinide diktatuuri vastu opositsioon ja 9. termidooril (27. juulil 1794) viiski see opositsioon läbi sõjalise riigipöörde. Konvent võttis vastu otsuse Robespierre'i ja ta kaaslaste vahistamise kohta (kuked koju!). Järgmisel päeval nad giljotineeriti (põhimõtteliselt nagu pea maha, täiega!). Neile järgnes Pariisi Kommuuni 70 liiget, kes olid 9. termidooril üritanud osutada vastupanu (kõigil pead lendasid, suure kaarega!). Vabariigi kindlustamiseks võttis Konvent 1795 vastu uue konstitutsiooni. Uus rahvaesindus
Et oma armastatut päästa, otsustas Tallien minna riskile. Usaldada sai ta üksnes neid, kes olid küll süüdi samasugustes terroriaktides kui ta ise, kuid kes ihaldasid võimuladvikus muutusi. Kõne alla tulid sõbrad Fouché ja Barras [s]. Kolmekesi peeti nõu, kuidas järgmisel Konvendi istungil Robespierre maha hääletada. Kas nad aga leiavad piisavalt toetajaid? See oli mäng elu ja surma peale. Thérésa Cabarrus (Mme Tallien) Tallien Konvendi istungil 9. termidooril Robespierre’i hukkamine 10. Force’i vanglas lausumas: “Mul on kaasas pistoda, termidooril et see torgata türanni südameesse!” 9. termidooril a II (27. juuli 1794) avas Konvendi istungi Saint-Just, kuid Tallien katkestas tema sõnavõtu, pannes ette terror peatada (valitsuse mahahääletamist ei söandanud ta kohe välja pakkuda).
annaabi.ee 
