Õhukese ookeanilise ja paksu kontinentaalse maakoore soojusvoog on enam vähem võrdne. Põhjuseks on see, et ookeanilise maakoorel on vahevöö kivimid suhteliselt lähedal, mandriline maakoor sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente. Maa soojusvoo põhjustab kuumade vahevöökivimite (magma) soojusvoog ja maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus. Maasisese soojusenergia avaldumisvormideks maapinnal on vulkaanid, termaalalad, kuumaveeallikad, samuti kaevandustes ja puuraukudes tõusev temperatuur jpm. Maasisese soojusenergia allikad: 1) algne soojus mis kogunes Maa moodustamisel temale langevate osakeste (asteroidide, planetesimaalide jmt) põrkumise kineetilise energia muundumisel soojusenergiaks; 2) radioaktiivsete isotoopide lagunemisel eralduv soojus, 3) mineraalide kristallstruktuuride kollapseerumisel eralduv energia (aatomite pakinduse muutus)
79. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine. Kaldeera on ulatuslik hiidkraater. Negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. 80. Freaatiline purse - veeauru plahvatuspurse. Tekib magma kohtumisel veega. 81. Lõõmav tuhapilv e. püroklastiline pilv. 82. Lahaar Püroklastiline materjal + vesi ! 83. Termaalalad ja neil esinevad maasügavuses jahtuvat magmakeha iseloomustavad looduslikud nähtused fumaroolid, geisrid, kuumaveeallikad, mudakatlad. Fumarool - väävlisuitsud. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Tekkivad gaasid sisaldavad tavaliselt suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi,
annaabi.ee 
