Praktikas võiks lähtuda lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25...35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega; 3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? .Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele teine koonus tipunurgaga 70...750. Selline teritusviis võimaldab suurendada puuri püsivusaega 2...3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt ,selle tulemusena väheneb sideserva pikkus. Selline
35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Puuri kulumine ja teritus. Puurid kuluvad tagatahkudelt, juhtpindadelt, nurkadelt ja mõnikord ka esitahkudelt (joon. 126) joon.126 Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega; 3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? (vt. tab. 2.15). Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele teine koonus tipunurgaga 70...750. Selline teritusviis võimaldab suurendada puuri püsivusaega 2...3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt (tab. 2.15), selle tulemusena väheneb sideserva pikkus
annaabi.ee 
