on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. 1930. aastate keskel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luulet maaelu ja looduse vaatluserksa värvika kujutusega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Kogus "Valgus ja varjud" ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Luulekogu "Umbsed päevad" vastandas kirjanik sõjakale fasismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaaarmastusest.
1930ndatel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luuulet maaelu ja looduse vaatluserksa ja värvika kujutuse ning välisreiside tähelepanekutega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Luulekogus „Valgus ja varjud“ ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Euroopa liikumine II MS poole soetab morne toone ja kutseid olla inimlikkuse kaitseks valvel. Kogu „Umbsed päevad“ klassikalistes luulevormides, eriti ulatuslikus sonetitsüklis „Arm“, vastandas ta sõjakale fašismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu kirkast inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaa-armastusest. Oma viimastes luuletustes tervitas Sütiste kõiki rahvaid, kelle ühispingutused vabastasid Euroopa fašismist.