paisud, suletakse kraavid ning taastatakse ka veekogu looduslik voolusäng. - Üha enam tegeletakse maailmas ka soode taastamisega. Peale selle, et soodes on paju kaitsvaid liike, aitavad soode turbaalad reguleerida süsinikdioksiidi hulka ja seega ka kasvuhooneefekti. Soode veerežiimi taastamiseks suletakse kuivendussüsteeme, eemaldatakse algselt lagedatele aladele kasvama hakanud metsa ning teriti kahjustatud aladel taasasustatakse ka soole omaseid liike ntturbasamblaid. - Näiteks Soode taastamine Viidumäel. Lugu siis selline, et Viidumäe piirkonna soodesse hakati talumajapidamiste poolt üksikuid kraave kaevama eelmise sajandi alguses, kuid suuremad maaparandustööd toimusid eelmise sajandi keskel kui kuivendati praeguse Viidumäe looduskaitsealaga piirnevad suuremad soomassiivid. Kraavide sulgemisega sooviti
Reaskülvi iseloomustab eelkõige reavahe (joonis 5.1), mis on naaberridade kesktelgede vaheline kaugus ja mille alusel saab esitada järgmisi reaskülviviise: 1) kitsarealine külv reavahe kuni 9 cm; 2) tavaline reaskülv reavahe 9...15 cm; 3) laiarealine külv reavahe üle 15 cm; 4) lintkülv kaks või enam rida moodustavad lindi, kusjuures lintide vahekaugus on suurem ridade vahekaugusest lindis; 5) ribaskülv seemned külvatakse ribadena, mille laius on mitte alla 9 cm; 6) teriti- e punktiirkülv seemned külvatakse ritta ühekaupa, kusjuures kõikide seemnete vahekaugus reas on võrdne; seda reaskülviviisi nimetatakse ka täppis- e üksikterakülviks; 7) pesas- e peasitikülv seemned külvatakse pesadena (mitu seemet ligistikku), kusjuures kõikide pesade vahekaugus reas on võrdne; 8) ruutkülv (ruutpunktiirkülv) külvatud seemned paiknevad ruudu nurkades ühekaupa; 9) ruutpesas- e ruutpesitikülv külvatud seemnepesad paiknevad ruudu nurkades.
annaabi.ee 
