Mitmesuguste esemete ja nähtustega tutvub laps oma kõige lähemas ümbruses tegutsedes: kodus, oma rühmaruumis, lasteaia õues. Kahe-kolmeaastase lapse maailma avardavad argipäevased sündmused, nagu poeskäik, mänguväljakul mängimine või jalutuskäik lähimasse metsatukka. 3.1. Jäljendusmängud Maimiku kõne arengule aitavad kaasa mitmesugulised hääliku-, silbi-, puhumis-, ja huulemängud. Kuulamistähelepanu teritavad mitmesugused häälemängud (" Kelle hääl?", "Kus heliseb kelluke?" jms). Laps jäljendab samaaegselt nii täiskasvanu tegevust kui ka kõnet. Seepärast on oluline, et täiskasvanu saadab oma tegevust kõnega. 3.2. Nukumängud Kõigile sõimetöötajatele on tuttavad nukumängud, kus täiskasvanu üheaegselt nukuga tegutsedes ka kõneleb. Nt. nukk Mai "vaatab" oma käsi ("Oi, kui mustad mu käed on!"), täiskasvanu viib nuku kraanikausi juurde ("Pesen käed puhtaks"), keerab
Ümbrust hakkab laps tähele panema hiljem. Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme lapsepõlves, kinnistub aastatega ja kujundab meist täiskasvanu oma armude ja hirmudega ( Pere ja Kodu 2009) 4.1 Eneseimetluse põhjused I põhjus: alandamine Missugune käitumine soodustab eneseimetluse teket? Eneseimetlus on nagu kahe teraga mõõk, mida teritavad täiesti vastandlikud kasvatusviisid pidev isiksuse alandamine või siis liigne hellitamine. Eneseimetlus võib olla kantud protestist, kiivusest ja kättemaksust, teisalt aga harjumusest saada kõike nagu iseenesest. Eneseimetlejat iseloomustab puudulikult arenenud tundeelu, mis tuleneb seesmisest tühjusest ja võimetusest taluda masendust. Kasvatuses on kõige parem, kui kritiseeritakse või kiidetakse lapse tegu, mitte ei ülistata ega alandata tema isikut
plankimine Kiirlõiketerasest valmistatud treiteri plangitaks elboorist ehk komposiit O-st plankimiskettal, kermisplaate aga teemandist plankimiskettal. Pärast teritamist kontrollitakse terakujundusnurki šabloonide ja uni- versaal- või erinurgamõõdikutega. Masinatehastes teritatakse lõikeriistu tsentraliseeritult vastavates teritusjaoskondades. Treial saab riistakambrist teritatud ja tagastab sinna kulunud treiterad. Üksiktootmisettevõtetes, remonditsehhides ja väikestes töökodades teritavad treialid lõiketeri ise. 16 Käiaga töötades tuleb täita järgmisi ohutusnõudeid: enne teritamisele asumist tuleb kontrollida, kas käia kõik mehhanismid on korras, kettakaitse ja kaitsesirm olemas ja kas käi pöörleb õiges suunas (s. t. nii, et sädemed lendaksid alla); kontrollida, kas tugi on õiges asendis. Ketta ja toe serva vahe ei tohi ületada 3 mm (vt.joon.). Tuge võib ümber seada ainult pärast ketta täielikku seiskumist. On keelatud
annaabi.ee 
