1.2.3. Lai keel (5x) ,,Nüüd on aeg keeleke suust välja tuua. laiaks vajutada. Ajame keele suust välja. Näita mulle oma keelt, hästi laia. Paneme keele korraks peitu tagasi. Näita nüüd uuesti" Toome kokteilikõrre lapse suu ette ning 1.2.4. Teritame keeletippu (6x) ,,Keelekesel aga hakkas nüüd külm ning palume tal seda puudutada kui ta iseseisvalt sooja saamiseks hakkas ta ennast hakkama ei saa. liigutama. Kõigepealt peidame keele suhu ja siis toome keele välja hästi kaugele ette. Ja tipu ajame nii teravaks kui saame." 1.2.5
kammitsaist. Vaateõpetuse teemad valitakse kodukoha elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt vaatlikkuse, näitliku õpetuse nõue. Siin ei tule puudu ainest, mille käsitlemisel laps saab harjutada kõiki oma meeli, võib katsuda asju käega ja mitmel viisil leida rahuldust oma tegevus- ja väljendustungile. Koduloolise aine käsitlemisel teritame lapse meeli, kasvatame püsivat tähelepanu, arendame vaatlus- ja algatusvõimet, harjutame asjalikku mõtlemist, ergutame fantaasiat ja laiendame huvide ringi. Kodulool on kindel alus kodumaa-kasvatusele sest, kes tahab oma kodumaad armastada, see peab teda ka tundma ja temast lugu pidama. (samas, 2004.) 2.3 Loodusõpetus Loodusõpetuse väärtust algõpetusel on seni hinnatud ühekülgselt, nähes selles peamiselt ainet,
Aga Tom ütles, et laseb mind teda aidata. Siis ta tuli vaatama, kuidas meil Jimiga sulgedetegemine edenes. Aga see oli koledasti tüütav ja. pikaldane töö; polnud lootustki, et rakud mu pihkudest kaovad. Olime vaevalt natukese edasi jõudnud. Tom ütles siis: «Tean nüüd, mis teha. Vajame kaljut vapi ja kurbade pealkirjade jaoks ja võime tabada kaks kärbest ühe hoo- 464 biga. All veski juures on hästi suur käiakivi; toome selle ara, uuristame sinna sisse, mis tarvis, ja teritame sellega ühtlasi suled ja sae.» See polnud just halb mõte; aga käiakivi polnud ka just mitte väike; arvasime siiski, et saame asjaga hakkama. Ei olnud veel kesköögi, kui jätsime Jimi üksi tööle ja ise läksime veski juurde. Näppasime käiakivi ja hakkasime seda koju veeretama, kuid see oli hullupööra ränk töö. Mõnikord tahtis kivi meil vägisi ümber kukkuda, ja mitu korda pidi see meid peaaegu lömaks vajutama