Raud - 0,63 mg Magneesium - 44,0 mg Fosfor - 100,0 mg Kaalium - 62,0 mg Naatrium - 2,0 mg Tsink - 0,91 mg Vask - 0,16 mg Mangaan - 0,27 mg Seleen - 0,90 µg 41. Hirsi kasutamisvõimalusi. Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Terisest valmistatakse tangu, millest keedetakse peamiselt putru. Terisest valmistatakse ka jahu ja helbeid ning söödetakse koduloomadele ja -lindudele. 42. Sorgo päritolu ja kasutusviisid. Kultuuristati Aafrikas vähemalt 5000 aastat tagasi. Levis sealt Aasiasse. Käesoleval ajal kasvatatakse rohkesti Indias, USAs, Aafrika riikides, aga ka Kesk-Aasias, Taga-Kaukaasias jm. Kasutatakse: - toiduks (Aafrika ja Aasia riigid),
pöörispead näeme timutil, kobarat helmikul. Iga pähik koosneb ühest kuni kümnest kahesugulistest õitest. Iga õie alusel on vastakuti kaks sõkalt, millest alumine, välisõkal on suurem ja tihkem ning katab servadega ülemist . paljude kõrrelistel on välisõklal selle tipult, keskelt või aluselt väljuv ohe. Ohete pikkus kõigub eri liikidel 0,5-50 cm, samuti on nende kuju väga erinev. * Vili on teris. Suurema osa terisest moodustab suur tärkliserohke endosperm, mille toiteainerohkus tingib kõrsviljade ülemaailmset tähtsust kultuuris. * Isetolmlejad on kultuurkõrrelised: nisu, oder, kaer, hirss ja riis; looduslikel kõrrelistel isetolmlemine haruldane. * Silindrilised varred (kõrred) on tavaliselt 0,3-0,5 cm läbimõõduga, varred seest õõnsad, leht koosneb pikast, vart ümbritsevast tupest ja kitsaslineaalsest lehelabast. Laba tupest eemaldumise kohal on keeleke, mis kaitseb lehetuppe
annaabi.ee 
