1968). Jalad koosnevad viiest osast. Aluslüliks on puus, mis asub puusalohus ja võimaldab jalgade liigutamist mitmes suunas. Tagapuusad on neil liikumatult kinnitunud ja võimaldavad jalgade liikumist ette ja taha ainult ühes tasapinnas. Puusale kinnitub reis erilise, liigesega varustatud lisandi – pöörla abil. Eessääre siseküljel on enamikul jooksiklastel eriline sälk tundlate puhastamiseks (Haberman, 1968). Tagakeha koosneb reast lülidest, mille selgmist osa nimetatakse tergiidiks, kõhtmist – sterniidiks. Sterniidid on tavaliselt tugevamini kitiniseerunud ning varustatud mitmesuguse punktiiri, kurrutuse ja karvastusega. Tergiite katavad kattetiivad. Jooksiklastel on ainult kuus väljaspoolt nähtavat sterniiti. Tagakeha tipus, anaalstrerniidi ja tergiidi vahel on isastel suguti. Emastel on viimane tagakehalüli väljasopistatav (Haberman, 1968). Suguelundid paiknevad jooksiklastel tagakeha lõpposas, kujutades endast torujaid liigestatuid
Mesilase eestiivad on suuremad kui tagatiivad. Mesilase jalad koosnevad viiest osast: puus, pöörel, reis, säär ja käpp. Käppadel on viis lüli. Jalad kinnituvad rindmikule pöördliigeste abil, mis võimaldab mesilasel oma jalgu liigutada igas suunas. Käimisel toetub mesilane kolmele jalale, iga sammuga tõstab mesilane ühelt poolt ülesse kaks jalga ja teiselt poolt ühe jala. Mesilase tagakeha koosneb lülidest, mille ülemist poolt nimetatakse tergiidiks ning alumist kõhupoolset sterniidiks. Tagakeha maht suureneb talviti pärasoole täitumisel kui ka vee või nektari imemisel meepõide. Vahanäärmed asuvad kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda kõhulooke õhukese kitiinkesta siseküljel. Nende peenikestest pooridest eraldub vaha. Mesilase keha katab väljaspoolt kõva ehitusega kate ehk kitiinkest. (Übi, 2000) 10
annaabi.ee 
