- . Eesti-Vene sõnastik. TÄHESTIK. , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 1. ! re! Asume teele! Kui kohtad tuttavat, ! Tervitus! siis ütle talle sõbralikult Tavaliselt öeldakse ! Tere! Kui on tegemist võõra inimesega, keda teietad, või kui teretad korraga ! Tere/Tervist! mitut inimest siis ütle Eriti tublidele! ! Hommikul ütled ! Tere hommikust! Päeval ! Tere päevast! Õhtul ! Tere õhtust! Lähedaste sõpradega jäta hüvasti nõnda: ! Nägemist! Kõigile on kohane öelda: ! Nägemist/ head aega! ! Hilja õhtul hüvasti jättes öeldakse ! Head ööd! Teadmiste varalaegas
Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mulje, nagu oleks su käsi tangide vahele pigistatud. Kuldreegel on, et käed peavad kätlemisel olema
annaabi.ee 
