ühisettevõtteid jms Landeswehri sõda. Saksa vägede juht Lätis Rüdiger von der Goltz seab sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes sõlmida sõjalise liidu Antandi vastu. Baltisakslased korraldavad riigipöörde ja kukutavad Ulmanise valitsuse. Võnnu lahing. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Sekkusid Antandi esindajad. 3 juuli kirjutati alla vaherahu. Ulmanis võttis riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlaste vastu. Sakslased pidid Lätist lahkuma. Tartu rahulepingu tingimused. 1) kindel riigipiir Eestile 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel 5) 15 miljonit kuldrubla 6) iseseisvuse tunnustus
Leiti, et Landeswehr'i purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkuse ülekohtu ja alanduste eest. Ajalehed kutsusid üles sakslasi halastamatult hävitama, paljudest väeosadest põgenesid mehed Lätimaale, et minna paruneid peksma. Sellisest suhtumisest kasvas välja ka Võnnu vallutamispäeva hilisem tähistamine võidupühana. Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Varsti murtigi võitlusvaimu minetanud sakslaste kaitseliin Riia all läbi ning Väina jõe suudmesse ilmunud Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritule alla. Nüüd sekkusid taas Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati ööl vastu 3. juulit alla vaherahu. Lepingu kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad pidid aga Lätist lahkuma. Kurss rahule
annaabi.ee 
