Vene ajal, kui kõva töö eest veel palju palka maksti suutsid nad väga heale elujärjele jõuda. Jälle midagi, millest eeskuju võtta. Millegipärast püüdleb tänapäeva inimene väga linna elama. Ega see ei olegi vale. Tõenäosus, et sa saad hea töökoha ning kiire elutempo on garanteeritud. Pigem istuksin mina kuskil väikelinnas, Türil näiteks, oma hubases kodukeses kamina ees, teeks piipu ja loeks ajalehte. Jalge ees magaks ustav labrador ja kamina kohal terendaks võimas põdratrofee. Sellesarnasena kujutab üks tüüpiline linnalaps oma vanavanemate elu ette. Ega ta palju ei eksigi. Ei ole ka põhjust nende elukombeid kritiseerida, sest nemad on palju läbi elanud ning on oma rahu ja vaikuse välja teeninud. Kui kellestki eeskuju võtta või kedagi kuulata, siis just nemad peaksid olema esimene valik. ,,Elutarkus" ei ole lihtsalt noorte hirmutamiseks välja mõeldud sõna.
Dostojevski ei hinda halvustavalt kumbagi, küll aga on ta väga naturalistlik, nii nende eluolu kirjeldamises kui ka mõtete kirjeldamises. Nad mõlemad saavad aru, et nad pole kõrgemaks eriti võimelised ja ega nad ei ürita ka, nad on oma keskpärasuses rahul. Mingis mõttes on raamatus ka veidi romantikat sees aga pigem on see lihtsalt armumine, seda liini Dostojevski ei arenda edasi, et nende vahel midagi võiks olla või tulla. See lihtsalt nagu terendaks taustal mitteolulisena, me näeme seda aga me ei leia, et see oleks midagi sellist, millele väga tähelepanu pöörata või rõhutada. Makar teeb pidevalt valesid valikuid oma elus nii töö kui ka raha osas, Varvara üritab teda ka vahel aidata aga eriti ei õnnestu, sest tema poolt oleks see pigem rohkem nagu tänitamine. See, et Varvara lõpuks enda tuleviku abielludes kindlustas oli üks väheseid õigeid tegusid ta elus, meeleheitlik samm aga samas kindlustas turvalisuse
massehitusele, kuna oli vaja ehitada kiiresti ja palju. Appi võeti raud ja betoon kiirendamaks protsessi. Arhitektuuriliselt võib paralleele tõmmata funktsionalismiga, sest just selletaoliseid võtteid kasutati korterite, ühiskondlike hoonete kui ka tervete elamurajoonide planeerimisel. Nõukogude Liit lähtus samadest printsiipidest, mis jättis Eesti arhitektuurilisse maastikku väga sügava jälje. Ei leidu asulat, kus poleks mitmekorruselisi korterelamuid või põlluääri, kus terendaks vastu endised kolhoosi laudad. Samas leidub meie aukartust tekitavale Lasnamäele koopia ka näiteks Ida- Berliinis, mis sai sammuti tolleaegst nõukogude arhitektuuri tunda. Visuaalselt ei ole need elamud küll just kõige ilusamad, kuid nad mahutavad äämiselt palju elanikke, mis oli tol ajal esmatähtis. Tulles tänasse päeva leiame eest endiselt peredega täidetud korterid, mis tegelikut tõestab nende funktsiooni.
annaabi.ee 
