plastiliseks ja painduvaks. Kuid samas suureneb sellega ka traumade oht. Aju kaal hakkab jõudsalt kasvama alates 7. eluaastast, luues eeldused laialdaseks vaimseks tegevuseks. Lapse aju mahu suurenemine aga aeglustub ning aju väline suurus peaks lõplikult välja kujunema umbes 12 eluaastaks. Algklassides vahetuvad lastel tavaliselt piimhambad jäävhammaste vastu. Silmades on välja kujunenud binokulaarne nägemine ja nägemine teravustub.[5] Esimese kooliastme lõpus võivad hakata lastel juba kujunema ka sekundaarsed sugutunnused. Tüdrukutel rindade ja häbemekarvade kasv, poistel võib tekkida häälemurre. Füüsiline areng ei tähenda mitte ainult organismi ellujäämist ja kasvamist, vaid ka meie psühhomotoorika arenemist, mitmesuguste konkreetsete oskuste ja vilumuste kujunemist, mis tagavad toimetuleku elus (Tuulik 1995: 57).[3] Areneb ka motoorika. Lapsed
Üheks põhjuseks võib olla ka liiga kumer sarvkest. Miinusläätsedega viiakse kujutis silmapõhjas fookusesse. Eksimeerlaseriga saab eemaldada silma sarvkesta liigset kumerust nii, et kujutis teravustub õigesse kohta, võimaldades prillidest loobuda. Kaugnägevus (hüperoopia, plussnägevus) Kaugnägelik silm näeb paremini www.laservisioon.ee/.pictures/42.jpg kaugele kui lähedale. Vaatlusobjekt teravustub võrkkesta taha. Üheks