liigutakse selle abil probleemi poole. - päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide. - ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse ajalooline ülevaade. - kohe asja juurde - alustatakse teema arendusega. 2. Lõpetus Eesmärgid: - tuua esile teksti tuum, põhiidee; Mida sa öelda tahtsid? - esitada hinnang; - teravndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; - võtta kirjutatu kokku; Lõpetus ja sissejuhatus võiksid kokku langeda. nt. küsimus sissejuhatuses saab vastuse lõpetuses, sissejuhatuses alustatud lugu saab lõpplahenduse või järelduse lõpetuses. Tüübid: - huvilugu - arendatakse sissejuhatuses arendatud lugu lõpuni, korratakse seda teisest vaatepunktist. - kokkuvõte - tuuakse oluline lühidalt kokku. Teiste sõnadega lõikude mõtete ümbersõnastamine.
juuest. OHT alustada liiga kaugelt); Kohe asja juurde ehk laidina keeles in medias res (sissejuhatuses näitaks kohe oma teadmisi). LÕPPSÕNA EHK KOKKUVÕTE . . . on teksti traditsiooniline osa nii nagu sissejuhatus. Lõppsõna on viimane võimalus lugejale või hindajale midagi väita või teda mõjutada või suunata. Eesmärgid: Tuua esile teksti põhiidee, sõnum või tuum; Esitada hinnang; Teravndada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; Võtta kirjutatu kokku. Kirjandi kokuvõte peab väljakasvama töös esitatud seisukohatadest ja peab olema põhjendatud. Ei tohi uusi mõteid sisaldada. Lõppsõna püütakse leida teemaarenduses öeldule uus vaatepunkt ja adna sellele omapoolne hinnang. Lõppsõnade ülesehituse võtted: o Huvilugu (kui alustad sissejuhatuse huvilooga, siis kirjuta kokkuvõte huviloona. Kõkkuvõttes viiakse lõpule sissejuhatuses alustatuga);
annaabi.ee 
