See kell heliseb igal täistunnil ning mitmete ürituste ning tseremooniate puhul. Veel on kirikul neli lisakella, mis asuvad põhjatornis. Need kellad helisevad kõik alati üheskoos. Vanasti helistati kelli käsitsi, kuid nüüd helisevad nad elektriliste mootorite abil. Ehitus stiil: Ehitustöid alustanud arhitekt võttis omaks mõnikümmend aastat varem tekkinud uue stiili-gootika. Ümarkaarsed romaani võlvid olid asendunud teravkaarsetega. See prantsusmaalt alguse saanud arhidektuuristiil levis kogu Euroopas. Gooti stiil võimaldas ehitada kõrgemaid katedraale. Seintesse mida toetasid tugikaared, sai teha rohkem avasid ja ruumid muutusid valgemaks. Sel 130 m pikkusel viielöövilisel basiilikal on topeltübmriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Monumentaalselt nn. Kuningate
kirikud. Lõuna-Eestis olukord halvem, palju sõdu olnud, valitseb barokk või pseudogooti stiil. Eesti ala kirikute järgi 4 piirkonnaks (siseruum, löövide arv). Linnades valitsev kirikutüüp basiilika, katusel rida aknaid (valgmik). Kodakirikul puuduvad. Paremini säilinud maakirikud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Saaremaal Kaarma (väga halvas seisus), Valjala kirik (päris heas seisus). Mõlema juures romaani stiilis lisandeid- ümarkaarsed ukse või aknaavad kõrvuti teravkaarsetega (üleminekustiil, seal romaani stiil poole ehituse pealt läinud gooti stiiliks). Mõlemad kodakirikud (tuntud ka kui saalkirik, kuna lööve tegelikult pole, on üks suur saal) Muhu kirik Muhu saarel- puhas gootika, saalkirik. Hästi säilinud ka Haapsalu losskirik (Haapsalu piiskopi residentskirikuks, teine oli Kuressaares, pole säilinud), saalkirik. Karja kirik Saaremaal- rikkalikumalt skulptuuride ja maalidega kaunistatud maakirik.
annaabi.ee 
