· samal põllul on soovitav kasvatada rapsi alles 5 7 aasta pärast · ühiseid haigusi kandvate kultuuride (hernes, lina, kartul) kasvatamise järel pidada vähemalt 1aasta vahet, suhkrupeedi järel 2 aastat. Sobivamad on teraviljad, mis ei kanna samu haigusi · raps ise sobib külvikorda teraviljade vahele, et ta täidaks "sanitari" ülesannet ning on võimeline suurendama järgneva teraviljakultuuri saagikust 15 20 % võrra. Taliraps Brassica napus var.oleifera subvar.biennis Seemnesaagi saamiseks külvatakse talirapsi meil augustis, haljasmassi saamiseks aga kevadel, mai algul, et suvel ja sügisel samadelt taimedelt kaks haljasmassisaaki niita. Annab enam haljasmassi kui suviraps. Sobib maheviljelusse, kuna kahjurite kahjustus pole nii ulatuslik maakirpude ja hiilamardikate intensiivne elutegevus teistel perioodidel. Kartul Solanum tuberosum
eraldi kolme põhikomponenti: toorpiima, piimavalku ja piimarasva. Põhiliste toodete (juust, või, lõssipulber, piimapulber jm tooted) tootmise, tarbimise, impordi, ekspordi, varude jm võrrandite modelleerimise aluseks on kasutada olev piimavalk ja piimarasv. Nagu ka Eesti piimanduse makroökonomeetriline mudel, on Eesti teraviljasektori mudel oma olemuselt dünaamiline, osaliselt tasakaalustatud globaalne mudel: Teraviljasektori mudelis on vaatluse all neli peamist teraviljakultuuri oder, nisu, kaer ja rukis. Kõikide kultuuride tootmist, tarbimist, importi, eksporti ning varude muutumist modelleeritakse erinevate võrrandite abil. Mudelis on 52 endogeenset (modelleeritavat) muutujat ja 41 eksogeenset (mudelivälist) muutujat. Ökonomeetriliste mudelite võrrandid koosnevad uuritavatest näitajatest ning neid mõjutavatest teguritest, mida nimetatakse endogeenseteks ja eksogeenseteks muutujateks:
annaabi.ee 
