Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa heaks tööd tegema ühe jalapäeva nädalas, omasid väikest talu Adratalupojad- talude suurust arvestati adramaades, rikkamad talupojad omasid teenijaid ja sulaseid Vabatalupojad- teotööst vabad, sest tasusid koormisi rahas Maavabad- muistsete eesti ülikute järglased, ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, neid oli eriti Järva- ja Saaremaal Teoorjus Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Vasallid asusid elama maale oma mõisatesse- neist said mõisnikud. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt tööd mõisapõllul- tekkis teoorjus. Mõisapõldude saagikus oli madal. Lisaks teoorjusele säilisd loonusrent ja kümnise maksmine. Jäneda mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Mõisategu on talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel ning loonusrent on talupoegade kohustus anda oma majapidamisest mõisale osa oma saagist. Kui suhtuda talupoegadesse hästi, mõistvalt ja lugupidavalt, siis nad soovivad ka teha oma osa ilusti ära. Minu põhiliseks eesmärgiks oleks tagada talupoegadele piisavalt hea elujärg, mis ei tekita nendes vastuhakku. 3. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud enam kasvavaid linnu ära toita ning Eesti teravili oli nii kvaliteetne, et Euroopa viljaturgudel tekkis suur nõudlus siinse rukki järele, mis tõttu muutusid rikkamaks meie maa ja selle asukad, kuid tõi kaasa vasallide linnast maale kolimise. Töökoormust hakati suurendama ning lisaks senistele koormistele nõudsid mõisnikud talupoegadelt ka tööd mõisapõldudel, et viljamüügist saadavat tulu suurendada. 4.
vabaneda mõisasundusest. Välismaa kaupmehi meelitas keskaja eesti linnadesse (eeskätt Tallinnasse) soodne kaubanduskonjunktuur, mis tegi Tallinnast keskse Kirde-euroopa kaubanduslinna ja turu. Kaubeldi eeskätt teraviljaga aga oluline oli ka transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Eriti suur nõudlus Eesti rukki järele. Tänu sellele muutusid meie maa ja selle asukad jõukamaks, teisalt aga tõi see kaasa vasallide elamaasumise maale, oma mõisatesse. Keskaja lõpuks kujunes välja eestlaste teoorjus (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas)
ebaõnnestuvat. Soome tähtsaimaks linnaks oli keskajal hoopis Turu. Ülejäänud Eesti linnade elanike arv oli umbes tuhat või alla selle. MAARAHVAS 14.-16. SAJANDIL. Jüriöö ülestõusu mahasurumise järel halvenes eestlaste õiguslik seisund, tugevnes läänimeeste võim oma talupoegade üle ja suurenes nende voli rakendada vajadusel otsest füüsilist vägivalda. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Eriti siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. Tänu sellele muutusid meie maa ja selle asukad jõukamaks, teisalt aga tõi see kaasa vasallide elamaasumise linnadest maale oma mõisatesse. 16. sajandi keskpaigaks ulatus mõisate arv Eestis poole tuhandeni
annaabi.ee 
