Harilik on neist üks tavalisemaid. Suureõielise kellukaga ta ilmselt sassi ei lähe, sest hariliku kelluka õied on peaaegu kaks korda väiksemad ja tunduvalt kitsama suudmega krooniga. Ümaralehise ja hariliku kelluka eristamine on aga vahel küllaltki raske. Kui te leiate ümaralehisel mõne kevadise ümmarguse lehe, siis on asi selge. Kuid kui te ei leia, siis tuleb teised tunnused appi võtta. Hariliku kelluka õiekroon on peaaegu poole ulatuses lõhestunud teravatipulisteks hõlmadeks. Ümaralehise kelluka hõlmad on palju madalamad, kuni kolmandik õiekrooni pikkusest. Hariliku kelluka õied on sageli tumedamad ja lillakamad. Harilik kellukas sobib ka hästi iluaedadesse. Teda võiks kasvatada näiteks püsilillepeenras väiksemate rühmadena. Eriti soovitatakse teda aga külvata maha koos muruseemnetega. Sel juhul võite saada endale ilusa muru, mida teisel aastal kaunistavad lillakassinised kellukaõied.
õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Välimus - õis Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1¼1,5 cm pikad, teravad, algul eemalehoiduvad, hiljem püstised. Kroon on lai, kellukjas, avatud, 2,5¼4 cm pikkune ja 3,5¼4 cm läbimõõdus, lõhestunud laiadeks teravatipulisteks lühikesteks hõlmadeks. Kroon on enamasti helesinine, harva valge. Silma torkab ka kolme karvase suudmega emakas. Õied asuvad tipmiselt või ülemiste lehtede kaenlas lühikestel raagudel, üksikult või vahel moodustavad hõreda väheseõielise kobara. Õieraag on kahe kandelehega. Õied avanevad tavaliselt õisiku tipust aluse poole. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Välimus – vili, leht, vars, maa-alune osa
annaabi.ee 
