väetisena on väheratsionaalne) · marjavarud, meevarud · ravimtaimed · soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku (soo annab hapnikku rohkem kui tarbib) · väävlirikkad raviveed · turbamuda raviainena · soomaastik on vaikuse oaas puhkajatele, matkapaigaks loodushuvilistele Looduskaitseideede ja majandusringkondade huvide erinevused viivad tihti väiksemate ja suuremate hõõrumiste, pingeliste vastasseisude või isegi lahinguteni. Teravaimad looduskaitsjate ja nende vastasleeri kokkupõrked on suurejooneliselt sõdadeks ristitud. 20. sajandi Eesti looduskaitse kronoloogiat jäävad ilmestama soode- ja fosforiidisõda, mis mõlemad lõppesid looduskaitsjatele meelepäraselt. Soode ulatuslik kuivendamiskava kutsus esile laialdase poleemika ja kulmineerus 1981. aastal 28 riikliku sookaitseala moodustamisega. Selleks ajaks oli looduskaitse arengus jõutud
neutraalvetes, lastes lepingus lubatud laeval edasi-tagasi kaupu vedada. Kui kontrollimise käigus lõid ärritunud hispaanlased Inglise laevakaptenil Jenkinsil vihaga kõrva peast, toodi see parlamendi alamkotta õhutamaks sõja kuulutamist Walpole'i rahupoliitika vastu. Seepärast nimetati 173943 toimunud Inglise-Hispaania koloniaalsõda (King George's War) ka ,,sõjaks Jenkinsi kõrva pärast." Inglismaa-Prantsusmaa vastasseis 18. sajandil teravaimad koloniaalvastuolud kujunesid Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Prantslased alustasid Mississippi orus kindlustuste keti loomist ühendamaks Suure Järvistu äärseid ja Louisiana koloniaalvaldusi, mis saanuks inglastele tõkkeks koloniaalvalduste laiendamisel kaugemale sisemaale. Otsustavaks heitluseks sai Seitsmeaastane sõda (175663), mis Ameerika kolooniates algas Old French and Indian War nime all juba 1754. aastal. Peamiseks võitlustandriks kujunes Ohio org
annaabi.ee 
