Mineraalne pulber – toimne täitematerjal nt filtritolm, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida võib lisada asfaltsegudele. Filler – eraldi toodetud, määratud terakoostise ja füüsikalis-keemiliste omadustega, mineraalne pulber, asfaltsegude omaduste parendamiseks. Fraktsioneerimata täitematerjal – Jäme ja peentäitematerjalide segu Terastikuline koostis – täitematerjali osakeste jaotumine terasuuruste järgi, väljendatuna teatud arvu sõelte läbinite massiprotsentidena. Alamõõdulised terad – täitematerjali tähises antud alumise piirsõela läbinud täitematerjali osa Ülemõõdulised terad – täitematerjali tähises antud ülemisele piirsõelale jäänud täitematerjali osa Katekooria – täitematerjali omaduste iseloomulik tase, mida väljendatakse väärtuste vahemiku või piirväärtusena. 2. Kuidas jaotakse kivimaterjali ? (mõõtmete alusel)
vajumist. Koonusvajumid olid vahemikus 85-135 mm. Hälbed katsetulemustes võisid olla tingitud liigsest tihendamisest ning samuti ka ebatäpsetest materjalide doseerimiskogustest. Minu rühmas katsetatud betoonil oli koonusevajum 135mm. Koonuse vajumi suurenemine sõltus sellest, et tsemendi CEM I 42,5 N peenus on 335 m 2/kg ja tsemendi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R peenus on 440 m2/kg. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi, peenust hinnatakse eripinnaga. Suure eripinnaga materjali omadustest võib järeldada, et peenemad tsemendi osakesed hüdratiseeruvad palju kiiremini ja tema koonusevajum on suurem. Segu nr 3 (CEM II/B-M (T-L) 42,5 R ) katsetati kolmandal katsel eesmärgiga saavutada sarnane koonusevajum katses number 1 katsetatud koonusevajumiga. Eesmärgi saavutamiseks vähendati vesi-tsementtegurit, ehk vähendati vee hulka, mis kõikidel rühmadel jäi vahemikku 0,527-0,531.
Ma arvan, et sekundaarseid (arv sõltub kiire kaldenurgast). ( Peegeldunud elektronide arv sõltub hajutava aatomi numbrist mida raskemad aatomid, seda rohkem tekib peegeldunud elektrone.) KUJUTISE ANALÜÜS 1. Mida võimaldab kujutise analüüs? · Monofaasiliste materjalide terasuuruse, kuju, eripinna, perimeetri jne. määramist · Mitmefaasiliste objektide faaside protsentuaalse koostise, pindala, kuju , jne. määramist · Pulbriliste materjalide terasuuruste jaotuse ja osakeste kuju määramist · Pindega kaetud objektide katete paksuse määramist 2. Kas kujutise analüüsiga saab informatsiooni aine keemilise koostise kohta? Ei anna informatsiooni uuritavate objektide keemilise koostise kohta. 3. Kuidas kujutise analüüsiga mõõdetakse kolmedimensionaalseid geomeetrilisi kujundeid? Mõõdetakse kahedimensionaalseid geomeetrilisi suuruseid ning nende järgi kolmas dimensioon tuleb tuletada matemaatiliste mudelite abil. 4
1.5.3.18.Mahupüsivus Soundness Mahupüsivus on materjali omadus säilitada peale valmistamist ekspluatatsiooni tingimustes oma geomeetriline kuju ja ruumala ning mitte praguneda tema sees toimuvate reaktsioonide või pingete tõttu Mahumuutusi põhjustavad: · temperatuuri muutumine · niiskuse muutumine · ja ka materjalis toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid 1.5.3.19.Peenus (disperssus) Fineness. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi 1.5.3.19.1.Eripind Specific surface Eripinnaks nimetatakse pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Sageli cm2/g; cm2/cm3 ka m2/kg. Aine peenendamine toimub purustamise ja jahvatamisega. Kui hinnata peenestamist peenestuskoefitsendi i-ga, purustamisel - i = 3...20 jahvatamisel - i = 500...1000 1.5.4.Mehaanilised omadused Materjalide mehaanilised omadused iseloomustavad materjali käitumist välisjõudude toimel
annaabi.ee 
