Stalinistlik arhitektuur on osa kunstisuunast sotsialistlik realism. Arhitektuuris olid olulised märksõnad monumentaalsus ja sümmeetria. Kasutatakse palju sambaid ja dekoori, milles kajastus nõukogude sümboolika. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Välisviimistluses oli peamiseks materjaliks terassiitkrohv. Endine Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja Mere puiesteel 5 asuv Vene Kultuurikeskuse hoone (endine Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja) on silmapaistev neoklassitsistliku arhitektuuri näide, mis on valminud Vene stalinismi perioodi ajal Eestis. Puhta stalinistliku arhitekruuri pompöösseimaks monumendiks peetakse 1954 aastal valminud Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, selle projekteeris Baltmorvoenprojekti Tallinna filiaalis 1951. Aastal A. Kuznetzov.
Nõukogude Liidust alguse saanud arhitektuuriliik, mis sai alguse 1933. aastal heakskiidetud Boris Iofani Nõukogude pale projektist. Stalinistlik arhitektuur on osa kunstisuunast sotsialistlik realism. Arhitektuuris olid olulised märksõnad monumentaalsus ja sümmeetria. Kasutatakse palju sambaid ja dekoori, milles kajastus nõukogude sümboolika. Välisviimistluses oli peamiseks materjaliks terassiitkrohv. ·Raine Karp- sünd 1939. Arhitekt. Suurte ehitistega linnahalli, rahvusraamatukogu ja Sakala keskusega tõstis ta taas ausse Eesti paekivi, ajal, mil teised arhitektid selle vastu huvi ei tundnud. ·Gustav Ernesaks- 1908-1993. Oli helilooja ja koorijuht. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline
annaabi.ee 
