12 2008/10221 ,,Veelind" (singel) 1.01 2008/10221 ,,Iivakivi" (CD/LP/woodpak) 24.02 2008/10221 ,,Suured koerad, väiksed koerad" (Metsatöll ja Kukerpillid, mini- CD) 10.10 2009/10222 ,,Kõva Kont" (2DVD/CD) 24.02 2010/10223 ,,Vaid vaprust" (singel/video) 15.01 2010/10223 ,,Äio" (CD/2LP) 03.03 6 Pildid 7 ,,Vaid vaprust" Metsatöll , album ,, Äio" Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing
subtroopika aladele, kus boksiit koos vettsisaldavae rauahapenditega moodustab nn lateriitmulla põhilise koostisosa. Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3. 70% Fe, 30% O. Kristalliseerub trigonaalselt, kuid väliskuju tingitult tekkelaadselt, võib olla väga mitmesugune – peeneteraline, peitkristalne, soomuseline või radiaalkiireline. Suuri radiaalkiirelise ehitusega neerukujulisi moodustusi nimetatakse punaseks klaaspeaks. K 5,5-6, E 5,5-5,3. Kristallid musta kuni terashalli värvusega, kuna muldsed ja peeneteralised agregaadid on punased. Kriips kirsspunane. Keemiliselt püsiv mineraal, puruneb tavaliselt mehhaaniliselt. Tekib peamist metamorforismi protsessis, kuid ka raua hüdroksiidide dehüdratiseerumisel maapinna termodünaamilistes tingimustes ning magmast hangumisel. Tähtis rauamaak. Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 ehk Fe2O3. FeO. 72,4% Fe. Kristalliseerub kuubiliselt (kristallitahkudel viirutus), kuid enamasti esineb ilma välise
meenutusprotsessi midagi valjusti öelda. Uurimine viis Luria järeldusele, et antud juhul ei olnud tegemist siiski mitte ainult ülitugevate mälujälgede tekkimisega, vaid sünesteesiaga, erakordselt tugeva mitme meele üheaegse tundlikuse ja koostööga. Näiteks, kuulates 30 Hz sageduse ja 100 db intensiivsusega heli, ütles Seresevski nägevat 12-15 cm laiust tuhmi hõbedast värviriba, mis muutus järk-järgult kitsamaks ja näis moodustavat mingi terashalli läikiva eseme, mis peegeldas hõbedasi varje; 50 hz (100db) sagedusega heli tekitas mustal taustal pruuni riba, mille otsad olid punased, keelekujulised. Samal ajal tajus ta kogu oma keele pinnal magushaput maitset (meenutas borsi). Kui esitati natuke kõrgem, kuid pisut nõrgem toon (100 Hz, 86 db), tekkis pilt laiast värviribast, mis keskel oli ere punakasoranz, äärtel muutus värv tuhmimaks ja riba servad paistsid roosakad. Sagedusel 500 Hz (100 db)
annaabi.ee 
