illustratsioonidena, hiljem iseseisvalt. Graafika oli suhteliselt odav ning aitas nõnda kujutavat kunsti rahva seas levitada. Skulptuuris oli realismi vähim, kuna üsna kallis ja skulptorid pidid lähtuma enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähendamist, kuid ka pisidetailidesse takerdumist. C. MEUNIER parim realistlik skulptor. Kujutas suurejoonelise lihtsusega kaevureid, sadama laadijaid jt. ,,Terasevalaja" Realism soosis fotograafia sündi ja arengut. Uue tehnika eeldused olid olemas juba ammu tunti pimekambrit ja teati hõbedasoolade valgustundlikkuse kohta. Esimese püsiva fotokujutise sai 1822. aastal prantslane NIÉPCE, fotod olid aga üsna väiksed 5-6 cm. Meetodit arendas DAGUERRE, suurendades ühtlasi pildi suurust dagerrotüüpiad kuid neid ei saanud ikka veel paljundada. TABLOT leiutas fotode paljundamise meetodi. Alguses ei olnud paljud nõus fotograafiat kunstiks pidama
Raamatukujunduses tõusid esile nt inglased. Skulptuuris oli konstruktiivset realismi vähem. Idealiseerimise vähenemine ja kohati lausa kopeeriv loodusvormide järgimine, aga ka pisidetailidesse takerdumine ja jutustava, tihti anekdootliku sisu tähtsamaks muutumine. Eriti monumendikunstis tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane Constantin Meunier, kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid, sadama laadijaid ja teisi töölisi. ,,Terasevalaja". Tema töid näeme isegi Tallinnas. Sõna ,,fotograafia" kasutati esmakordselt aastal 1839, samal aastal kui L. J. M Daugerre avaldas Prantsuse Akadeemiale, et õhukese hõbejodiidiga kaetud metallplaadile võetud kuju on võimalik elavhõbeda auru abi ilmutada. Kaks aastat hiljem arreteeriti A. Le Fevre, sellepärast et ta ütitas müüa kellelgi dzentelmenile fotot, mis kujutas naist ja poni (pornograafilise alatooniga). On väidetud, et foto eesmärgiks oli taaselustada kreeka