ehitati tehaseid ja masinaid. 20. sajandiks oli Briti impeerium maailma suurim ja seda kaitses maailma võimsaim laevastik. 1.5 IMPEERIUMI ALLAKÄIK Kaks maailmasõda 20. sajandi esimesel poolel tõid kaasa ränki inimkaotusi ja majandusliku kitsikuse. 1950. aastatel algas Ühendkuningriigi rikkuse ja võimu allakäik: järjest enam kolooniaid saavutasid iseseisvuse ja Suurbritannia traditsioonilisi tööstusharusid nagu söe-, raua- ja terasetootmist ning laevaehitust tabas langus. 2. Suurbritannia tänapäeval Ka tänapäeval on Ühendkuningriik tähtsal kohal finants- ja teenindava tööstuse alal ning mängib ÜRO, Rahvaste Ühenduse ja Euroopa Liidu vahendusel tähtsat rolli maailma asjades. Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et kuningas või kuninganna on riigipea, kuid poliitiline võim on parlamendi käes. Mani saarel ka Kanalisaartel on laialdane autonoomia, aga osa nende seadustest
Portugal, Prantsusmaa, Saksmaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome Schengeniga ühinenud riigid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Monaco, Holland, Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Kreeka, Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Tsehhi, Ungari, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Sveits 9. mail 1950 kutsus Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma avalikus pöördumises sõjast räsitud Euroopa riike üles looma ühise organi, mis haldaks söe- ja terasetootmist. See pani aluse palju ulatuslikumale Euroopa koostööle. Seitse aastat hiljem, 25. märtsil 1957 sai unistusest tegelikkus, kui kuue riigi juhid allkirjastasid Roomas Euroopa ühenduste asutamislepingu. 7. 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised
annaabi.ee 
