valdkond. Kui andekate jaoks on koolisüsteemis kohanemine raskendatud, võib kooliskäimine muutuda lausa talumatuks. Lapsed, kes on muidu lahked, heasüdamlikud ja rahulikud, võivad muutuda ärritatuks, negatiivseks ja tõrjuda potentsiaalseid sõpru ja täiskasvanuid, kes teeksid nende elu meeldivamaks ja kergemaks. Et sulanduda massi, võivad andekad omaks võtta mõtteviisi ,,olla nagu teised" ning nad võivad maha suruda oma uudishimu, oskused ja innukuse. Mida terasem laps, seda suurem võib olla sobimatus teistega ja negatiivsemad sellele järgnevad tagajärjed. Huvitav on see, et need andekad lapsed, kellel on juba imikueast alates hästi arenenud kognitiivsed võimed ja oskused, tajuvad väga hästi maailmas olevaid probleeme nad on teadlikud maailmas valitsevast näljast ja konfliktidest. Selline teadlikkus on omane pigem vanematele lastele. Seega on ka noorukieas andekad võrreldes tavalise arenguga lapsega tundlikumad
sellest kõrgem või madalam. Normaalne IQ on 100, praktiliselt peetakse normaalseks vahemikku 90110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, üle 130 erakordselt kõrget taset. EE, 3. kd, lk. 649 (1988) Intelligentsuskvoot IQ. Binet eeldas, et intelligentsus areneb aastatega kuni inimese küpsemiseni. Seepärast ei saa näiteks 6-aastast last intellektuaalse taseme poolest võrrelda 9-aastasega, see ei väljendu mitte üksnes konkreetsetes teadmistes, vaid ka selles, et vanem laps on taiplikum ja terasem. Koostati komplekt testülesandeid, selle igale vanuseastmele ette nähtud osas olid ülesanded, millega vastavas vanuses lapsed olid eelnevalt testi koostamise ajal keskelt läbi hakkama saanud. Eale vastavast testist jäeti välja need ülesanded, millele suutsid vastata sellest east nooremad lapsed. Lapse intelligentsuse määramiseks tehti aste-astmelt kindlaks kui kõrgele testitav laps jõuab, enne kui ülesanded kujunevad talle liiga rasketeks